12
Nǝb̃ol p̃usan husur alat lotorentem nǝhol nakrep
(Mat 21.33-46; Luk 20.9-19)
Beti aYesu etub̃at sor mai galito len nǝb̃ol p̃usan. Ikel mai galit ke, “Boŋ sua avan sua imabul nakrep len nǝhol. Eum hǝn nǝṽod garu lan. Ehir nab̃ur hǝn b̃egǝm vi naut lotopal dasdas nakrep lan, ale eum hǝn naut nakǝtaan tǝban nakrep a mǝhat. Beti idam̃ hǝn nǝhol van hǝn alat lotokǝtkǝta tǝban nǝhol hǝn lǝb̃irentem, ale eriŋ naut enan itoh len nǝyaran sua.* Isa 5.1-2 Nǝboŋ nakrep pǝpadaŋ hǝn b̃imen, amahean nǝhol esǝvat naslev san van hǝn alat lotorentem nǝhol hǝn lǝb̃epǝpehun naṽit nakrep galevis tovi esan. Avil alat lotorentem nǝhol lutah gat naslev san, luṽasi ale losǝvati van, iyar sǝsǝlav tǝlmam. Ale amahean nǝhol esǝvat naslev tile van hǝn galito. Be alat lotorentem nǝhol luṽasṽas nǝkadun, lugol isa habat hǝn naslev gol nahurun isa lan. Ale amahean nǝhol esǝvat naslev tile am van hǝn galito, be luparu buni. Amahean esǝvat isob̃ur am, be luṽas galevis mai luparu bun galevis am. Amahean nǝhol sǝkad naslev ideh am hǝn b̃esǝvati, be ikad anatun tosua ŋai tolǝmas buni. Esǝvat mǝkot hǝni van hǝn galito, ike, ‘Dereh leputsan anatugw ulum̃an len nǝnauan salito.’ Be alat lotorentem nǝhol lukel mai galit gabag ke, ‘Atea, dereh tikad nǝhol egai nǝboŋ amahean nǝtan b̃imat. Datia paru buni hǝn datb̃ikad natit p̃isi b̃evi esan nǝboŋ atǝman b̃imat.’ Ŋa lutah gati, luparu buni, ale lubar hǝni vivile dan nǝhol nakrep.”
Ale aYesu ike, “Ale, amahean nǝhol nakrep dereh tigol nǝsa? Dereh tegǝm ṽabun alat lotorentem nǝhol, beti tidam̃ hǝn nǝvanuan tile gail lirentem nǝhol nakrep. 10 Mǝtsaṽuruŋ nategai len natosian siGot a? Ike,
“ ‘Nǝvat nǝvanuan na-um-im-an gail lotomǝtahuni,
gai egǝm vi vat sua ŋai b̃elǝboi b̃igol naim b̃ihav mai b̃inor.
11 Evi Nasub̃ aGot togol natenan
ale nǝboŋ dattorisi, datumaŋmaŋ len nǝsa togole.’ ”* Psa 118.22-23
12 Beti ab̃iltivanuan hǝn naJu ludas p̃isal hǝn lǝb̃itah gat aYesu bathut lolǝboii ke tokel nǝb̃ol p̃usan enan sil galito. Be lomǝtahw len naluṽoh ŋa loriŋ aYesu, luvan.
Nausian husur nǝtaks
(Mat 22.15-22; Luk 20.20-26)
13 Beti ab̃iltivanuan hǝn naJu lotodas p̃isal hǝn lǝb̃itah gat aYesu, losǝvat naFarisi galevis mai galevis len nǝpati tovi tarhǝt siHerot van hǝn aYesu hǝn lǝb̃igol b̃isab len nasoruan san. 14 Logǝm hǝn aYesu ale lukel maii ke, “Hai p̃usan, namtolǝboii ke gotokitin. Nǝvanuan b̃etibau o b̃evi naut kǝmas savi natideh len gaiug. Goṽusan nap̃isal siGot len nakitinan. Gikele, inor m̃au hǝn datb̃eṽur nǝtaks van hǝn aSisa? 15 Dateṽuri o asike datoṽuri?”
AYesu elǝboi sǝhot nausian gǝgǝras lotousi hǝni. Ale ikel mai galit ke, “Imabe mǝtous kitev ginau hum mǝtb̃igol nǝb̃isab len nasoruan sagw? Ṽusan ginau hǝn natenarius tovi nakoin hǝn nǝtaks.”
16 Nǝboŋ lotolav nakoin gǝmai, eus galit ke, “Nǝhon ase gagai? Nahǝsan ase ipat lan?” Luke, “ASisa.” 17 Beti aYesu ikel mai galit ke, “Lav mai aSisa nǝsa tovi seSisa ale lav mai aGot nǝsa tovi siGot.”
Nǝboŋ lotosǝsǝloŋ hǝni, lup̃aŋ habat len na-sor-vari-an san.
Nǝlahan mai na-le-mǝhat-an dan nǝmatan
(Mat 22.23-33; Luk 20.27-40)
18 Beti naSattiusi galevis lotokel ke na-le-mǝhat-an dan nǝmatan tob̃uer, logǝm hǝn aYesu.* Uman 23.8 Lousi ke, 19 “Hai p̃usan, aMoses itos gat nategai m̃os gidato ke, aulum̃an b̃imat, ale asoan b̃itoh anatun b̃eb̃uer, aṽan matmat tilah mai nǝbatunau enan hǝn b̃ipas anatun aṽan tomat.* Deu 25.5-6 20 Ale ikad alatmiṽan lotomǝlevru. Ahai a m̃o ilah be imat, anatun eb̃uer. 21 Aṽan tohusuri ilah mai nǝbatunau ale gai am imat, anatun eb̃uer. Aṽalar tohusur gǝlaru am imaienan. 22 Alatmiṽan p̃isi lulah mai napǝhaṽut enan be lǝsǝkad anatulit ideh. Namǝkot alitenan tu imat. 23 Ale len nǝboŋ hǝn na-le-mǝhat-an dan nǝmatan, alitenan dereh tevi asoan ase? Husur galit lotomǝlevru p̃isi lulah maii.”* Natosian galevis ta sutuai luke, Ale, nǝboŋ lǝb̃ile mǝhat len nǝboŋ hǝn na-le-mǝhat-an dan nǝmatan, alitenan dereh tevi asoan ase?
24 AYesu isor var galit ke, “Mǝtusab husur mǝtsalǝboi natosian siGot, mai mǝtsalǝboi nǝdaŋan san. 25 Husur nǝboŋ alat lotomat lǝb̃ile mǝhat, asike lulah, avan ideh asike idam̃ hǝn lǝb̃ilah. Be dereh lesum̃an aŋel gail len nǝmav. 26 Be mitinau alat lotomat nǝboŋ lǝb̃ile mǝhat. Mǝtsaṽuruŋ natosian len nalob̃ulat siMoses tohusur nǝhai topaŋ a? AGot isor mai a Moses, ike, ‘Gagai ginau novi aGot siApraham, aGot seIsak, aGot siJakop.’ Exo 3.1-6. Len naut egai aYesu ikel mai galit ke, aApraham, aIsak mai aJakop lumaur mai aGot, lǝsǝmat. 27 Gai savi aGot silat lotomat, be silat lotomaur. Gamit mǝtusab habat!”
Nakelean todaŋ tosǝhor gail p̃isi
(Mat 22.34-40; Luk 10.25-28)
28 Ahai p̃usan sua hǝn nalo tosǝsǝloŋ hǝn na-sor-b̃alb̃al-an enan egǝm hǝn aYesu. Elǝboi sǝhoti ke na-sor-vari-an siYesu ivoi ŋa eusi ke, “Len nakelean todaŋ gail aGot tokel mai gidato, ta be esǝhor gail p̃isi?” 29 AYesu isor vari ke, “Nakelean egai esǝhor gail p̃isi: ‘Israel mǝtesǝsǝloŋ! Nasub̃ aGot sidato, Nasub̃ esua sǝb̃on. 30 Gelǝmas bun Nasub̃ aGot sam̃ len nǝlom̃ kavkav, nanunum̃ kavkav, nǝnauan sam̃ kavkav mai nǝdaŋan sam̃ kavkav; len gaiug kavkav.’* Deu 6.4-5 31 Nakelean sual am ehusuri toke, ‘Gelǝmas bun nǝvanuan totoh pǝpadaŋ hǝn gaiug hum gotolǝmas bun gaiug gabag.’ Sǝkad nakelean ideh todaŋ sǝhor eru enan.”* Lev 19.18 32 Ahai p̃usan enan hǝn nalo ike, “Gai bolai Hai p̃usan! Gokitin nǝboŋ gotoke aGot tosua sǝb̃on ale sǝkad ideh am be gai sǝb̃on ŋai.* Deu 4.35, 6.4; Isa 45.6 33 Datimaslǝmas buni len nǝlodat kavkav, nalǝboian sidat kavkav mai nǝdaŋan sidat kavkav; len gidat kavkav. Ale datimaslǝmas bun nǝvanuan totoh pǝpadaŋ hǝn gidato hum dattolǝmas bun gidat gabag. Ivoi hǝn datb̃igol natgalenan sǝhor naviolan ideh datb̃etutumav hǝni mai natit p̃isi am datb̃eviol hǝni mai aGot.”* Deu 6.5; Lev 19.18; Hos 6.6
34 Nǝboŋ aYesu tosǝsǝloŋ hǝn na-lǝboi-sǝhoti-an len na-sor-vari-an sitenan, ikel maii ke, “Gaiug gǝsatoh a tut dan natohan pipihabǝlan aGot.” Ale len nǝboŋ enan van, sǝkad avan ideh tokad na-il-b̃uri-an hǝn b̃eus nausian ideh hǝni am.
Nap̃usanan husur aKristo
(Mat 22.41-46; Luk 20.41-44)
35 Nǝboŋ aYesu top̃usan len naholǝvat todar vis naim siGot, eus galit ei ke, “Imabe ahai p̃usan gail hǝn nalo luke aKristo, aGot totabtabuh lan, esua len nǝpasusan siTevit, anatun siTevit? 36 Husur len aNunun aGot, aTevit ike,
“ ‘Nasub̃ aGot ikel mai aMasta sagw ke,
“Gebǝtah tǝban ginau, len navǝlagw nǝmatu
vir nǝb̃eriŋ aenemi sam̃ gail pipit nariem̃ gǝlaru
hǝn lǝb̃evi ut kǝmas.” ’* Psa 110.1
37 ATevit m̃au ekisi hǝn ‘aMasta.’ Imaienan, imabe evi anatun siTevit?”
Nab̃iltiluṽoh lohǝhaṽur hǝn lotosǝsǝloŋ hǝn aYesu tokǝmaienan.
Nalǝlǝgauan husur ahai p̃usan gail hǝn nalo
(Mat 23.1-36; Luk 20.45-47)
38 Ale len nap̃usanan siYesu ike, “Mǝtelǝlǝgau. Ahai p̃usan gail hǝn nalo salemǝdas gamito. Lolǝmas lǝb̃esun nahurabat tobǝlav. Lolǝmas nǝvanuan lǝb̃ike, ‘Ivoi’ mai galito len naut nǝmaket. 39 Lolǝmas lǝb̃ebǝtah len nǝhai bǝtbǝtah tovoi ŋai len naim nab̃onb̃onan. Ale lolǝmas lǝb̃ebǝtah rivuh len nǝhanan gail. 40 Lulav kuv p̃is naim mai nasugsugur sibatunau pǝhaṽut gail, be len nagǝgǝrasan salito len nǝhon nǝvanuan gail, lusor tuṽ ebǝbǝlav. Alatenan dereh lipanis sǝhor alat lǝsǝmaienan.”
Naviolan sibatunau
(Luk 21.1-4)
41 Nǝboŋ aYesu tokǝmaienan tonoŋ, ebǝtah pǝpadaŋ hǝn nabokis topat ei, nǝvanuan gail lotobubulah vat lan len naim siGot. Ekǝta bunus nǝvanuan gail nǝboŋ lotobubulah vat salito len nabokis enan. Nǝvanuan isob̃ur lotopul hǝn nǝvat lobulan isob̃ur lan. 42 Be nǝbatunau namǝsal sua egǝm riŋ natuhkoin eru artovi kopa. 43 Beti aYesu ekis ahai susur san gail gǝm hǝni. Ike, “Nukel nakitinan mai gamit ke, nǝbatunau namǝsal enan, nabulahan san esǝhor galit p̃isi am lotobubulah vi lan nabokis enan. 44 Husur galit loviol kinit nǝvat dan tosob̃ur lotopul hǝni. Be alitenan, naut kǝmas tovi mǝsal, eviol hǝn natit p̃isi san hǝn b̃imaur lan.”

*12:1: Isa 5.1-2

*12:11: Psa 118.22-23

*12:18: Uman 23.8

*12:19: Deu 25.5-6

*12:23: Natosian galevis ta sutuai luke, Ale, nǝboŋ lǝb̃ile mǝhat len nǝboŋ hǝn na-le-mǝhat-an dan nǝmatan, alitenan dereh tevi asoan ase?

12:26: Exo 3.1-6. Len naut egai aYesu ikel mai galit ke, aApraham, aIsak mai aJakop lumaur mai aGot, lǝsǝmat.

*12:30: Deu 6.4-5

*12:31: Lev 19.18

*12:32: Deu 4.35, 6.4; Isa 45.6

*12:33: Deu 6.5; Lev 19.18; Hos 6.6

*12:36: Psa 110.1