4
AYesu ib̃ol husur namisurhuwit
(Mat 13.1-9; Luk 8.4-8)
AYesu etub̃at p̃usan tǝtas tarhǝb̃iltiwai Kalili. Nab̃ilitluṽoh logǝm b̃onb̃on dar visi gol tosah len nab̃ot, bǝtah hǝn b̃ep̃usan. Ale nǝvanuan gail p̃isi losuh pǝpadaŋ hǝn nab̃iltiwai, a ut. Eṽusan galit hǝn natit isob̃ur len nǝb̃ol p̃usan gail. Ale len nap̃usanan san ikel mai galit ke, “Sǝsǝloŋ! Nǝvanuan nǝmabulan hǝn namisurhut gail ia bubulan namisurhuwit. Nǝboŋ tobubulan gail, galevis luteh metp̃isal, ale nǝman namǝsav gail logǝm han p̃is gail. Namisurhuwit galevis am luteh len naut tobaŋ vat, nǝtan tokǝkereh lan, ale lutov tutut husur nǝtan enan sǝsareh. Nǝboŋ namityal tovisi, esun bun gail ale lumayoh husur lǝsǝkad nǝharhǝte. Namisurhuwit galevis am luteh len tan tobaŋ hau tokad nasunite lan, ale nǝboŋ nawit totov, nǝhau eruŋ gut buni, gol sǝṽan. Namisurhuwit galevis am luteh len tan tokǝnoh. Lutov, lovivi mǝhat ale luṽan. Sua iṽan vǝkad 30, sual am iṽan vǝkad 60 ale sua tǝtas am iṽan vǝkad 100.” Beti aYesu ike, “Nǝvanuan tokad nǝdariŋan hǝn b̃esǝsǝloŋ, tesǝsǝloŋ!”
AYesu ib̃ol p̃usan hǝn nǝsa?
(Mat 13.10-17; Luk 8.9-10)
10 Nǝboŋ aYesu totoh sǝb̃on mai ahai susur san lotovi 12 mai galevis am, lous namilen nǝb̃ol p̃usan gail hǝni. 11 Ale ikel mai galit ke, “AGot ikel vǝhot nǝsa tosusuah husur natohan pipihabǝlan mai gamito hǝn mǝtb̃elǝboii. Be alat lototoh vivile, nukel nakitinan p̃isi mai galito len nǝb̃ol p̃usan gail 12 hǝn natosian siGot b̃isarpoh toke,
“ ‘Naut kǝmas lǝb̃ekǝta, kǝta,
lǝsakǝta lǝboi nǝsa aGot togole;
naut kǝmas lǝb̃esǝsǝloŋ, sǝsǝloŋ,
lǝsasǝsǝloŋ lǝboi nǝsa aGot togole.
Asike lǝtǝmagenan, lǝtǝpair van hǝn aGot
ale tarub̃at nǝsaan salito.’ ”* Isa 6.9-10
AYesu isor vǝsvǝsai nǝb̃ol p̃usan husur namisurhuwit
(Mat 13.18-23; Luk 8.11-15)
13 Beti aYesu eus galit ke, “Mǝtsalǝboi namilen nǝb̃ol p̃usan enan a? B̃imagenan, mǝtelǝboi nǝb̃ol p̃usan ideh mabe? 14 Nǝvanuan nǝmabulan ebubulan namisurhuwit gail tovi nasoruan siGot. 15 Namisurhuwit toteh metp̃isal ehum alat lotosǝsǝloŋ hǝn nasoruan siGot. Ale nǝboŋ lotosǝsǝloŋ hǝni, vǝha-sua ŋai aSetan egǝmai, lav kuvi dan galito. 16 Nǝvanuan galevis lohum namisurhuwit toteh len tan tobaŋ vat. Nǝboŋ lotosǝsǝloŋ hǝn nasoruan, ibar nǝlolito, vǝha-sua ŋai lohǝhaṽur lan. 17 Be husur lohum nawit nǝharhǝte sakir sǝdaŋ, lǝsatov sabǝlav. Ale nǝboŋ lotolǝŋon tosa o nǝvanuan gail lotomǝdas bun galito bathut nasoruan tobar galito, luteh dan nadǝlomian. 18 Nǝvanuan galevis am lohum namisurhuwit toteh len tan tobaŋ hau tokad nasunite lan. Losǝsǝloŋ hǝn nasoruan 19 be nǝlolit etuhatuh hǝn nǝmauran hǝn navile eg a pan, nalǝmasian hǝn natite mai na-lǝŋon-masuṽ-hǝni-an hǝn natgalevis am lob̃is len galito gol loruŋ gut bun nasoruan hǝn asike b̃iṽan. 20 Nǝvanuan galevis tile am lohum namisurhuwit lototeh len tan tovoi. Losǝsǝloŋ hǝn nasoruan, ibar nǝlolito, ale luṽan masuṽ, galevis luṽan vǝkad 30, galevis luṽan vǝkad 60, galevis am luṽan vǝkad 100.”
Nǝb̃ol p̃usan husur nam̃ial
(Luk 8.16-18)
21 Beti aYesu eus galit ke, “Ikad avan ideh topat nam̃ial hǝn b̃esusuani pipihad o pipimel a? Ao! Eriŋi a mǝhat len nǝhai nam̃ial toilil lan. 22 Husur natideh tosusuah dereh aGot tevǝhoti ale natideh topat len nǝmargobut dereh aGot tigol tevivile, tip̃arp̃ar. 23 Nǝvanuan tokad nǝdariŋan hǝn b̃esǝsǝloŋ, tesǝsǝloŋ!”
24 Beti isor tǝtas mai galit ke, “Mǝtelǝlǝgau hǝn gamito! Mǝtesǝsǝloŋ husur nakelean sagw. Dereh aGot tilav nalǝboian mai gamito tonor hun na-sǝsǝloŋ-husuri-an samito, ale tivan am. 25 Bathut avan ideh nǝlon tomab̃ur hǝn nǝsa notokele, dereh aGot tilav nalǝboian am maii. Avil avan ideh tomǝtahun b̃elǝboi nǝsa notokele, dereh aGot tilav kuv nalǝboian gai tokade dani.”
Nǝb̃ol p̃usan husur namisurhuwit totov
26 Beti aYesu ike, “Natohan pipihabǝlan aGot imaiegai: Ikad naulum̃an tobubulan namisurhuwit len tan. 27 Nǝboŋ topat len nalenmariug o tolele len nalennǝyal, namisurhuwit itov, evivi mǝhat. Be itov vi mǝhat mabe? Atenan salǝboii. 28 Nǝtan sǝb̃on evǝhasus hǝn nawit: a m̃o nalute evisi, itov ale evi mǝhat, beti iṽan hǝn nǝhavhǝte, ale ikad namisurhute tovi hanian. 29 Be nǝboŋ namisurhuwit tomatu, vǝha-sua ŋai atenan ivan, ita kokotovi hǝn nab̃u tohab̃ husur nǝboŋ hǝn nǝmatuan egǝmai.”* Jol 3.13. Nab̃u tohab̃, naut tokan ipat len nǝlon, ale akis auleIsrael luta kokotov nawit halito hǝn nab̃u tomaienan.
Nǝb̃ol p̃usan husur namisurhumastat
(Mat 13.31-32; Luk 13.18-19)
30 AYesu isor tǝtas ike, “Dereh nenǝnoṽ hǝn natohan pipihabǝlan aGot mai nǝsa? Nisor vǝsvǝsaii len nǝb̃ol p̃usan tomabe? 31 Imaiegai: Nǝvanuan imabul namisurhumastat len tan. Ekǝkereh sǝhor namisurhut gail p̃isi len tan 32 be itov vi mǝhat vatibau sǝhor nǝhanian p̃isi. Nǝpashǝt gail topasil lotibau gol ke, nǝman namǝsav lolǝboi lǝb̃eum hǝn nǝhai ŋodŋod halit len gail, len nǝm̃ol han.”
33 AYesu ikel nǝb̃ol p̃usan isob̃ur hǝn b̃ikel nasoruan mai nǝvanuan gail tonor hǝn nalǝboian lotokade hǝn lǝb̃elǝboi sǝhoti. 34 Len nǝhon nǝvanuan gail, natit p̃isi tokele, ikel mai galit len nǝb̃ol p̃usan gail ŋai. Be nǝboŋ totoh mai ahai susur san gail sǝb̃olito, isor vǝsvǝsai namilen natgalenan.
AYesu igol nǝlan mai nab̃iltiwai arovi pan
(Mat 8.23-27; Luk 8.22-25)
35 Len nǝboŋ enan naut igomgom, ale aYesu ikel mai ahai susur san gail ke, “Datevi tarhǝt nǝwai egai.” 36 Ŋa loriŋ naluṽoh, lusah maii len nab̃ot ale luvan. (Ikad nab̃ot galevis am lotohusuri.) 37 Losǝhoṽut hǝn nab̃iltilan togǝmai tokud hǝn nǝwai. Nǝwai epus vi lan nab̃ot gol totub̃at pul hǝn b̃emun. 38 AYesu ipatmari len napilo a tahw, bathuwag. Lovǝŋoni, lukel maii ke, “Eee Hai p̃usan, namtomun! Gǝsǝnau ginamit a? Nab̃ot idod!” 39 Ŋa aYesu ile mǝhat, esivoh len nǝlan, ikel mai nǝwai ke, “Gemǝdau! Vi pan!” Ale nǝlan idar buni, naut etǝm̃at. 40 Beti eus galit ke, “Mǝtovi batmǝtahw gail a? Mǝtsǝkad nadǝlomian sal a?”
41 Ahai susur gail lom̃inm̃inikot habat. Lousus galit gabag ke, “Ategai ase? Nateru eg am, nǝlan mai nab̃iltiwai lugol husur nǝsa tokele!”

*4:12: Isa 6.9-10

*4:29: Jol 3.13. Nab̃u tohab̃, naut tokan ipat len nǝlon, ale akis auleIsrael luta kokotov nawit halito hǝn nab̃u tomaienan.