21
Naviolan sibatunau pǝhaṽut
(Mak 12.41-44)
Nǝboŋ aYesu tokǝmaienan tonoŋ, eris alat lotokad natite nǝboŋ lotoriŋ naviolan salito len nabokis hǝn nǝvat len naim siGot. Beti eris nǝbatunau namǝsal sua toriŋ natuhkoin eru artovi kopa. Ike, “Nukel nakitinan mai gamit ke, nǝbatunau egai tovi mǝsal eviol sǝhor galit p̃isi. Husur galit p̃isi loviol kinit naviolan gail dan tosob̃ur lotopul hǝni, be dan tokǝkereh topar, alitegai eviol hǝn natit p̃isi san hǝn b̃imaur lan.”
Nagilen nǝboŋ ta tahw
(Mat 24.1-14; Mak 13.1-13)
Nǝboŋ ahai susur san galevis lotosor husur naim siGot ke epǝhas buni hǝn nǝvat tobilbil mai naviolan gail van hǝn aGot, aYesu ike, “Natgalen mǝttorisi, dereh len nǝboŋ gail lǝb̃egǝmai, asike ikad nǝvat ideh b̃epǝlah gat togon, dereh limasirsir p̃isi.” Ŋa lousi ke, “Hai p̃usan, natgalenan levisi ŋais? Ale dereh tikad nǝsa b̃eṽusan nǝboŋ hǝn natgalenan lǝb̃isarpoh?” Isor var galit ke, “Mǝtelǝlǝgau ke avan ideh sategǝras gamito hǝn mǝtb̃isab, husur dereh tisob̃ur legǝm len nahǝsagw like, ‘Ginau boh aKristo!’ mai, ‘Pǝpadaŋ nǝboŋ tegǝmai!’ Samtehusur galito! Nǝboŋ mǝtb̃esǝsǝloŋ hǝni ke, ikad nab̃iltib̃alan gail mai nǝb̃alan tomǝtahun alat lotoil a m̃o, samtemǝtahw. Husur natgalenan limasvisi a m̃o, be nǝboŋ lǝb̃imadhavisi, savi nagilen sal.”
10 Beti ikel mai galit ke, “Naluṽoh hǝn nǝvanuan naut sua dereh tib̃al mai naluṽoh hǝn nǝvanuan naut tile, ale nǝvanuan sekiŋ gail dereh lib̃al mai nǝvanuan sekiŋ tile gail. 11 Len naut tile gail dereh tikad nab̃iltidu gail, tipar hanian mai tikad navilesir gail. Dereh tikad natit b̃evisi, nǝvanuan p̃isi ninelit b̃epil lan, mai natetǝtan toyalyal len nǝmav. 12 Avil a tahw hǝn natgalenan, galit dereh litah gat gamito, ale lemǝdas bun gamito. Dereh lilav gamit vi lan naim nab̃onb̃onan mai naim nǝbaŋisian gail. Dereh lesǝhar gamit vi lan nakiŋ mai gavna gail sil nahǝsagw. 13 Len nǝboŋ enan dereh tipat len gamito hǝn mǝtb̃ikel kot na-kel-uri-an tovoi husur ginau. 14 Imaienan, mitinau sǝhoti ke samteutaut hǝn mǝtb̃isor gol gamit gabag. 15 Bathut dereh neviol mai gamito hǝn nasoran mai namitisau hǝn nǝnauan tokitin hǝn ke, aenemi samit gail ledǝdas lǝb̃isor var gamito o lǝb̃isor tas gamito. 16 Atǝmamit, anamit, aṽamit gail, amaheamit gail mai nabubur samit gail am dereh leriŋ gamit len navǝlan aenemi samit gail. Dereh leriŋ gamit galevis len nǝmatan. 17 Nǝvanuan p̃isi dereh lemǝtahun bun gamito sil nahǝsagw. 18 Be nasivurumito dan navurumito asike imasig. 19 Len nǝ-daŋ-b̃uri-an samito dereh mitikad nǝmauran vi sutuai.
Naut a Jerusalem timasirsir
(Mat 24.15-21; Mak 13.14-19)
20 “Be nǝboŋ mǝtb̃eris naut a Jerusalem, navǝshǝsoltia gail lotodar visi, len nǝboŋ enan dereh mǝtelǝboii ke pǝpadaŋ timasirsir. 21 Beti alat lototoh len naut a Jutea, limasgam mǝtahw dani vi lan naut tobaŋ ṽehuh. Ale alat lototoh len navile enan limasriŋi, mai alat lotosuh marireu saleb̃is lan. 22 Husur nǝboŋ galenan levi nǝboŋ hǝn nǝpanismen, hǝn natit p̃isi natosian gail lotokele lǝb̃isarpoh.* Hos 9.7 23 Nulolosa hǝn alat lǝb̃etian mai alat lǝb̃evǝhasus len nǝboŋ enan! Husur len naut egai dereh tikad na-b̃iltilǝŋon-isa-an mai nǝlol paŋpaŋ topansem nǝvanuan galegai. 24 Nab̃u nǝb̃alan gail lita bun galito hǝni, ale aenemi salit gail dereh libaŋis gat galit beti sǝhar galit vi tut vi lan nǝkantri p̃isi. Ale nametb̃os gail dereh lipal sar nab̃iltivile Jerusalem, il a m̃o hǝni van vǝbar nǝboŋ salit b̃esib.
Nagǝmaian siNatun Nǝvanuan
(Mat 24.29-31; Mak 13.24-27)
25 “Natit tiltile gail levisi hǝn namityal, nahǝbati mai nam̃eso gail.* Isa 13.10; Eze 32.7; Jol 2.31 Len navile a pan, nǝvanuan gail len nǝkantri gail dereh lemǝtahw, ledǝdarŋab̃u, nau tuhatuh hǝn nǝwalan hǝn nǝtas mai nahǝbasodum̃. 26 Nǝvanuan gail dereh nǝlolit tiṽonṽon len namǝtahwan salit mai nǝ-vatvat-viri-an hǝn nǝsa b̃evisi len navile a pan. Husur nǝdaŋan gail len nǝmav dereh lekurkur. 27 Beti len nǝboŋ enan dereh leris aNatun Nǝvanuan b̃egǝm len nǝmavukasw, len nǝdaŋan mai nǝyalyalan totibau.* Dan 7.13; KelV 1.7 28 Nǝboŋ natgalenan lǝb̃etub̃at visi, mǝteil gǝgat tinor husur asike idareh nǝ-lav-kuvi-an samito dan nǝmauran hǝn navile a pan, dereh tihav.”
Nǝb̃ol p̃usan hǝn nǝhai nafik
(Mat 24.32-35; Mak 13.28-31)
29 Beti ikel nǝb̃ol p̃usan mai galit ke: “Mǝteris nǝhai nafik mai nǝhai p̃isi am. 30 Nǝboŋ lotodum̃oh, mǝtolǝboi mǝtb̃eris lǝboii ke nǝboŋ naut pudpud b̃egǝm pǝpadaŋ. 31 Imagenan, nǝboŋ mǝtb̃eris natgalenan b̃evisvisi, mǝtelǝboii ke natohan pipihabǝlan aGot satogǝm pǝpadaŋ. 32 Nukel nakitinan mai gamit ke, naur egai asike lumat vǝbar natgalen p̃isi lǝb̃isarpoh. 33 Nǝmav mai navile a pan dereh arimasig balai, avil nasoruan sagw asike imasig boŋ ideh.
Mǝteutaut!
34 “Mǝtelǝlǝgau hǝn ke samtetǝrog, samtigol naṽide tosa len natǝrogan mai samtinau masuṽ hǝn nǝmauran len navile a pan o nǝboŋ enan dereh tegǝm ale mǝtosǝhoṽut lan hum mǝttobat len nǝhai tata. 35 Husur dereh tegǝmai len galit p̃isi lotosuh len navile a pan kavkav. 36 Mǝtehulahul tabtab, ale sor tuṽ ke mǝtelǝboi mǝtb̃igam yav dan natgalen p̃isi pǝpadaŋ hǝn b̃evisi, ale mǝtb̃eil len nǝhon aNatun Nǝvanuan.”
37 Ŋa len nalennǝyal p̃isi aYesu ep̃usan len naholǝvat todar vis naim siGot, be len mariug ivan vatoh len Naṽehuh Oliv. 38 Ale nǝvanuan p̃isi lulele dudulan som̃ilan hǝn lǝb̃evi lan naholǝvat todar vis naim siGot hǝn lǝb̃esǝsǝloŋ hǝni.

*21:22: Hos 9.7

*21:25: Isa 13.10; Eze 32.7; Jol 2.31

*21:27: Dan 7.13; KelV 1.7