18
Na-sor-tuṽ-an mai nǝbatunau tous tabtab hǝn nanoran
Beti aYesu ib̃ol mai galit ke limassor tuṽ tabtab, nǝlolit sateur na-sor-tuṽ-an, letǝgau gati. Ike, “Len nab̃iltivile sua ikad nǝmatsistret samǝtahw len aGot, tonau ke nǝvanuan gail lotovi ut kǝmas. Ale len nab̃iltivile enan ikad abatunau pǝhaṽut togǝm akis hǝni hǝn b̃eŋiri ke, ‘Gigol tinor hǝn ginau hǝn asike aenemi sagw b̃emǝdas ginau am.’ Idareh, nǝmatsistret emǝtahuni van vǝbar toke, ‘Nǝsamǝtahw len aGot, ale nǝvanuan gail lovi ut kǝmas hǝn ginau. Be husur ke nǝbatunau enan toŋir batriŋriŋ hǝn ginau, nupetǝmas hǝni! Dereh nigol tinor hǝni hǝn asike b̃eŋir akis hǝn ginau van nimat.’ ” Beti Nasub̃ ike, “Mǝtesǝsǝloŋ hǝn nǝsa nǝmatsistret tosa tokele! AGot dereh tigol tinor hǝn galit totabtabuh len galito, lotokai van hǝni len nalennǝyal mai nalenmariug a? Dereh tevǝlo hǝn b̃evi tarhǝt salito a? Ao, nukel mai gamit ke dereh tigol nanoran hǝn galit tutut. Avil nǝboŋ aNatun Nǝvanuan b̃egǝmai, dereh tisab̃ nadǝlomian len navile a pan o teb̃uer?”
NaFarisi mai nǝvanuan nǝtaks
AYesu ikel nǝb̃ol p̃usan egai mai galevis lotonau ke lotonor be lunau ke nǝvanuan tile gail lǝsavi natideh. Isor kǝta ke, 10 “Naulum̃an eru arovi mǝhat vi lan naholǝvat todar vis naim siGot hǝn arb̃isor tuṽ. Gǝlar togon evi Farisi, togon evi vanuan nǝtaks. 11 NaFarisi eil, isor tuṽ van hǝn gai gabag ke, ‘Got, nosipa len gaiug husur ke ginau nǝsasum̃an alat galenan, nǝvanuan gail lotogǝgǝras hǝn lǝb̃ilav kuv nǝvat, alat lǝsanor, alat lotogol naitian tob̃ur kotov nǝlahan, o sum̃an ategai am tovi nǝvanuan nǝtaks. 12 Nǝsǝhan vǝha-ru len nawik p̃isi, noviol hǝn nahudhut tosua dan tosǝŋavur notokade.’ 13 Avil togon tosor tuṽ, eil a tut, salǝŋon ke tekǝta vi mǝhat vi lan nǝmav be len na-lǝŋon-isa-an san isar batut, ike, ‘Got, gilolosa hǝn ginau, rub̃at nǝsaan dan ginau notovi vanuan nǝsaan!’ 14 Nukel mai gamit ke, atenan ivahim, nǝsaan san imarub̃at. Len nǝhon aGot, atenan inor, savi naFarisi. Bathut avan ideh b̃ipatpat gai mǝhat, dereh tegǝm vi ut kǝmas be ideh togol gai gabag tovi ut kǝmas, aGot dereh teputsani.”
AYesu mai natuhtǝtai gail
(Mat 19.13-15; Mak 10.13-16)
15 Nǝvanuan gail losǝhar anatulit gail am van hǝn aYesu, hǝn b̃eriŋ navǝlan len galito hǝn navoian b̃egǝm hǝn galito. Nǝboŋ ahai susur gail lotorisi, losivoh len galito. 16 Be aYesu ekis galit gǝmai, ike, “Mitidam̃ hǝn natuhtǝtai gail legǝm hǝn ginau, samtikai tas galito, husur natohan pipihabǝlan aGot evi silat lotosum̃an galito. 17 Nukel nakitinan mai gamit ke, avan ideh asike b̃ehǝhaṽur hǝn natohan pipihabǝlan aGot hum natuhtǝtai, asike asike eb̃is lan.”
Naulum̃an toil a m̃o topul hǝn natite
(Mat 19.16-30; Mak 10.17-31)
18 Naulum̃an sua toil a m̃o eus aYesu ke, “Hai p̃usan gotovoi, nimabe hǝn nǝb̃ikad nǝmauran vi sutuai?” 19 Ale aYesu isor vari ke, “Imabe gotokis ginau ke notovoi? Sǝkad avan ideh tovoi—aGot sǝb̃on ŋai. 20 Gaiug golǝboi nakelean todaŋ gail lotoke: ‘Sagigol naitian tob̃ur kotov nǝlahan, sagigol avan ideh timat,* Nǝboŋ toke Sagigol avan ideh timat namilen ke sagigol avan ideh timat sil nǝlol paŋpaŋ sam̃ o nalǝŋonian sam̃ ŋai. sagevǝnah, sagelibliboŋ—len nakotan am sageliboŋ, putsan atǝmam̃ mai anam̃ len nǝnauan sam̃.’ ”* Exo 20.12-16; Deu 5.16-20 21 Atenan ike, “Nǝboŋ notovi tuhtǝtai vǝbar damǝŋai nugol natgalenan p̃isi.” 22 Nǝboŋ aYesu tosǝsǝloŋ hǝni, ikel maii ke, “Natesual am gupar. P̃ur hǝn natit p̃isi gotokade ale pǝpehuni mai namǝsal gail. Ale dereh gikad nakonviolan aGot totǝgau gati m̃os gaiug len nǝmav. Beti gegǝm husur ginau.” 23 Avil nǝboŋ atenan tosǝsǝloŋ hǝn natgalenan, nǝlon isa husur ke topul hǝn natit tosob̃ur.
24 Nǝboŋ aYesu tokǝta van hǝni ike, “Idaŋ masuṽ hǝn alat lotopul hǝn natite lǝb̃evi lan natohan pipihabǝlan aGot. 25 Mǝtolǝboii ke idaŋ habat hǝn nǝkamel b̃eb̃is tur len nab̃urhunil sǝsod. Idaŋ sǝhori am hǝn nǝvanuan topul hǝn natite b̃eb̃is len natohan pipihabǝlan aGot.” 26 Be alat lotosǝsǝloŋ hǝn natenan lousi ke, “B̃imaienan, ase teb̃is lan? Sǝkad avan ideh b̃ikad nǝmauran vi sutuai.” 27 Ale aYesu ike, “Natideh nǝvanuan todǝdas b̃igole, aGot elǝboi b̃igole.” 28 Ale aPita ike, “Geris, ginamit namtoriŋ sinamit p̃isi tia hǝn namttohusur gaiug.” 29 Ale aYesu ikel mai galit ke, “Nusor kitin mai gamit ke, avan ideh toriŋ naim o asoan o aṽan gail o tata mai nana o anatun gail m̃os natohan pipihabǝlan aGot, 30 dereh tikad natgalen p̃isi tisob̃ur tǝtas am len nǝboŋ eg ta damǝŋai len navile a pan. Ale len nǝboŋ b̃egǝmai len nǝmav dereh tikad nǝmauran vi sutuai.”
AYesu ikel tasi am ke dereh timat
(Mat 20.17-19; Mak 10.32-34)
31 AYesu esǝhar tosǝŋavur pisan toru san lutoh sǝb̃olito, ale ikel mai galit ke, “Datovi mǝhat vi Jerusalem, ale natit p̃isi ahai kelkel ur lototosi husur aNatun Nǝvanuan, dereh lisarpoh. 32 Alatevis a Jerusalem leriŋi len navǝlan alat lǝsavi Ju. Dereh lisor vilesi, lisor mǝdasi, leṽulaii, 33 lebilas habat hǝni ale ligol timat. Be len nǝmariboŋ titor dereh tile mǝhat tǝtas.” 34 Ahai susur gail lǝsalǝboi natideh lan. Namilen esusuah dan galito gol ke lǝsalǝboi nǝsa aYesu tosor husuri.
Partimeus
(Mat 20.29-34; Mak 10.46-52)
35 Nǝboŋ aYesu tovan pǝpadaŋ hǝn naut a Jeriko, ametb̃esw sua ebǝtah gǝgarhǝp̃isal, eŋir nǝvanuan gail hǝn nǝvat. 36 Nǝboŋ tosǝsǝloŋ hǝn naluṽoh toṽot eus ke nǝsa tovisi enan. 37 Galit lukel maii ke, “AYesu ta Nasaret satoyar van.” 38 Ale ikai ke, “Yesu, aNatun siTevit AYesu savi anatun matmat aTevit be ehusur nǝpasusan siTevit., nǝlom̃ titaŋis ginau, gol tivoi hǝn ginau!” 39 Ale alat lotoyar a m̃o losivoh lan hǝn b̃emǝdau, ris tokai habat am ke, “ANatun siTevit, nǝlom̃ titaŋis ginau, gol tivoi hǝn ginau!” 40 Ŋa aYesu eil, ale ikel ke lesǝhar atenan gǝm hǝni. Nǝboŋ togǝm pǝpadaŋ aYesu eusi ke, 41 “Guke nigol nǝsa hǝn gaiug?” Ale ike, “Nasub̃, nuke nekǝta.” 42 Ale aYesu isor maii ke, “Gekǝta! Nadǝlomian sam̃ igol gumaur.” 43 Vǝha-sua ŋai ikad nakǝtaan ale ehusur aYesu, isal suh nǝyalyalan siGot. Nǝboŋ nǝvanuan p̃isi lotorisi, galit am loputsan nahǝsan aGot.

*18:20: Nǝboŋ toke Sagigol avan ideh timat namilen ke sagigol avan ideh timat sil nǝlol paŋpaŋ sam̃ o nalǝŋonian sam̃ ŋai.

*18:20: Exo 20.12-16; Deu 5.16-20

18:38: AYesu savi anatun matmat aTevit be ehusur nǝpasusan siTevit.