19
Beti aPilate igol nasoltia gail lobilas habat hǝn aYesu hǝn nǝhau tokad natuhmetǝlai tosiriv lan. Ale nasoltia gail lulav nǝhau tokad nasunite, lopir garu hǝni hum nǝkraun sekiŋ, loriŋi len nǝkadun ale lukol nahurabat toboŋboŋ len aYesu. Logǝm hǝni, lusor vilesi ke, “Ivoi! Kiŋ seJu gail!” ale luṽosi.
APilate evivile tǝtas, ikel mai naluṽoh ke, “Mǝteris! Gagai nosǝhari vivile van hǝn gamito, hǝn mǝtb̃elǝboii ke, nǝsǝsab̃ natideh lan hǝn b̃ipanis sile.” Imaienan, esǝhar aYesu vivile. Ikad nǝkraun hǝn nǝhau tokad nasunite len nǝkadun mai nahurabat toboŋboŋ len niben. Pilate ikel mai galit ke, “Mǝteris, ategaii bogai!”
Nǝboŋ ab̃iltihai tutumav gail mai alat lotokǝtkǝta kǝkol hǝn naim siGot lotorisi, lukai, ke “P̃os gati len nǝhai balbal! P̃os gati len nǝhai balbal!”
APilate ikel mai galit ke, “Ipat len gamito, gamit mitip̃os gati, husur ginau nǝsǝsab̃ natideh tosa lan hǝn b̃ipanis sile.”
Nab̃iltiJu gail lusor vari ke, “Namtukad nalo sua toke timasmat, husur ekiskis gai gabag hǝn aNatun aGot.”* Lev 24.16
Nǝboŋ aPilate tosǝsǝloŋ hǝn natenan emǝtahw am. Esǝhar aYesu tǝlmam tǝtas vi lohoim sisoltia gail. Eusi ke, “Govi nǝvanuan naut a be?” Ris aYesu sasor vari. 10 Imagenan aPilate eusi ke, “Imabe gǝsasor mai ginau? Gǝsalǝboii ke ginau nukad nǝdaŋan hǝn nǝb̃idam̃ hǝn gǝb̃ivan, mai nǝdaŋan hǝn nǝb̃igol gǝb̃itahǝtah len nǝhai balbal a?”
11 Beti aYesu isor vari ke, “Gaiug, nutoh len navǝlam̃ husur ŋai aGot a mǝhat tolav nǝdaŋan mai gaiug. Imaienan, nǝvanuan toriŋ ginau len navǝlam̃ ikad nǝsaan totibau sǝhor gaiug.”
12 Nǝboŋ aPilate tosǝsǝloŋ hǝn natenan idas p̃isal hǝn b̃eriŋ aYesu b̃ivan, be nab̃iltiJu gail lukai habat ke, “Gǝb̃eriŋi b̃ivan asike govi bubur seSisa! Avan ideh tokis gai gabag hǝn nakiŋ hum aYesu egaii togole, avan enan evi enemi seSisa!”
13 Nǝboŋ aPilate tosǝsǝloŋ hǝn nasoran enan, esǝhar aYesu vivile tǝtas. Ale aPilate ebǝtah len nǝhai bǝtbǝtah simatsistret hǝn b̃eriŋ nǝsab̃ian san. Nǝhai bǝtbǝtah enan ipat len naut lotokisi hǝn Naut nǝvat papav be len nasoruan seIpru gail evi Kappata. 14 Len namityal enan evi tub̃lial len nǝmariboŋ hǝn nautautan hǝn nǝPasova. Ale aPilate ikel mai naJu gail ke, “Mǝteris, akiŋ samit bogai!”
15 Lukai vari ke, “Tevi tut! Tevi tut! P̃os gati len nǝhai balbal!” Ale aPilate eus galit ke, “Mǝtolǝŋon ke nip̃os gat akiŋ samit len nǝhai balbal a?” Ab̃iltihai tutumav gail lukai van ke, “Namtsǝkad nakiŋ ideh, be aSisa ŋai.”
16 Imaienan aPilate eriŋ aYesu len navǝlalito hǝn b̃itahǝtah len nǝhai balbal. Ŋa nasoltia gail losǝhar aYesu van.
Nǝtahǝtahan len nǝhai balbal
(Mat 27.32-44; Mak 15.21-32; Luk 23.26-43)
17 AYesu sǝb̃on ipat nǝhai balbal, iyar van vǝbar naut lotokisi hǝn Naut hǝn Nabǝlashukadhutǝmat (lotokisi hǝn Kolkota len nasoruan seIpru gail). 18 Len naut enan lup̃os gati len nǝhai balbal. Lup̃os gat naulum̃an eru am hǝn arb̃itahǝtah, sua len nǝtarhǝt nǝmatu, sua len nǝmair ale aYesu rivuh.
19 Ale aPilate itos nǝhes sua ale loriŋi len nǝhai balbal. Ike, “Yesu ta Nasaret, aKiŋ seJu gail.” 20 NaJu isob̃ur loṽuruŋ nǝhes enan, husur naut aYesu totahǝtah lan ipat pǝpadaŋ hǝn nab̃iltivile, ale aPilate itos nǝhes enan len nasoruan seIpru gail mai nasoruan ta Rom mai ta Kris. 21 Beti ab̃iltihai tutumav gail lukel mai aPilate ke, “Sagitos ‘aKiŋ seJu gail,’ be gitosi ŋai ke, ‘Gai sǝb̃on ikele ke tovi Kiŋ seJu gail.’ ” 22 APilate isor var galit ke, “Nǝsa nototosi tipat, nutosi tia.”
23 Nǝboŋ nasoltia gail lotop̃os gat aYesu len nǝhai balbal tonoŋ, lopǝpehun nahurabat san gail mai galit lotovat. Lulav nǝhai susun san napǝpaian tokat udud mai sǝkad nasodean lan. 24 Nasoltia gail lukel mai galit gabag ke, “Sadatitari. Datibar hǝn nǝvat hǝn datb̃isab̃i ke as tikade.”
Natenan evisi hǝn natosian siGot b̃isarpoh toke,
“Lopǝpehun nahurabat sagw len galito,
lubar hǝn nǝvat hǝn lǝb̃isab̃i ke
ase tikad nahurabat sagw.”* Psa 22.18
Ŋa natgalenan, nasoltia gail beti lugole.
25 Anan aYesu eil pǝpadaŋ hǝn nǝhai balbal mai napǝhaṽut totor am. Ikad aṽan anan aYesu, mai aMeri asoan aKlopas, mai aMeri ta Maktala. 26 Nǝboŋ aYesu toris anan toil ei ben ahai susur san tolǝmas buni, ikel mai anan ke, “Bareab, geris, anatum̃ bolai.” 27 Ale ikel mai ahai susur enan ke, “Anam̃ sam̃ bolai.” Ale tub̃at len namityal enan, ahai susur enan esǝhar alitenan vahim, ekǝtkǝta tǝban hum tovi anan matmat.
Nǝmatan siYesu
(Mat 27.45-56; Mak 15.33-41; Luk 23.44-49)
28 Husur namityal enan aYesu elǝboii ke natit p̃isi ihav tia. Ale hǝn natosian siGot b̃isarpoh, ike, “Numaduh.”* Psa 69.21, 22.15 29 Nab̃iliwai topul hǝn navinika* Navinika evi nǝwain tomatu vakon. ipat ei. Loduŋ nasponts lan, riŋi len nǝpashǝt nahisop, Nahisop evi nǝhai sua nabǝlavan hǝn tobar namita sua ŋai. Napusit nahisop iyaŋyaŋ ale nalohisop ikad nǝb̃on tosusau. ale losuhuni vi mǝhat van hǝn nabuŋon.* Psa 69.21 30 Nǝboŋ aYesu todalus navinika, ike, “Ihav!” Beti isar batut, ilav nanunun mai aGot, imat.
31 Evi nǝmariboŋ hǝn nautautan hǝn NǝSappat ale naJu lomǝtahun nibelit lǝb̃itahǝtah len nǝhai balbal gail len nǝSappat (ale evi nab̃iltiSappat sua husur evi nǝPasova). Imagenan, nab̃iltiJu gail lous aPilate ke tidam̃ hǝn lǝb̃iṽab̃ub̃ur narielito hǝn lǝb̃imat, ale sah sur nab̃irimat gail. Nǝboŋ nasoltia ta Rom lotop̃os gat nǝvanuan len nǝhai balbal, lup̃os gat navǝlan gǝlaru len nǝhai tobalbal ale lup̃os gat narien gǝlaru b̃onb̃on len nǝhai toil. Asike idareh nǝvanuan totahǝtah ei isab̃i ke nasuŋavŋavan idaŋ, be b̃eil hǝn narien, elǝboi b̃esuŋavŋav tǝtas. Ale nǝvanuan totahǝtah imaienan van vǝbar narien arodǝdas arb̃igol toil am, beti husur todǝdas b̃esuŋavŋav imat. Nasoltia lǝb̃elǝŋon ke nǝvanuan b̃imat tutut, luṽab̃ur narien nǝvanuan totahǝtah, gol ke todǝdas b̃eil, gol ke todǝdas b̃esuŋavŋav, ale imat tutut. 32 Ŋa nasoltia gail logǝm, ṽab̃ub̃ur narien alaruenan artotahǝtah len nǝhai balbal mai aYesu. 33 Be nǝboŋ lotogǝm hǝn aYesu, lusab̃i ke tomat tia, gol lǝsǝṽab̃ur narien gǝlaru. 34 Be nasoltia sua isar nǝgarin aYesu hǝn naṽisusua,§ Naṽisusua evi namǝtas tokad namǝtan tosua ŋai. ale vǝha-sua ŋai nǝda mai nǝwai arusel vi pan. 35 (Nǝvanuan toris natenan ikel kot nǝsa torisi, ale na-kel-koti-an san ekitin. Elǝboii ke tokitin, ale ikel kot nakitinan hǝn mǝtb̃ikad nadǝlomian.) 36 Natgalenan lovisi hǝn natosian siGot b̃isarpoh toke, “Nabǝlasun ideh asike imab̃ur.”* Exo 12.46; Num 9.12; Psa 34.20 37 Ale natosian siGot tile am toke, “Dereh lebunus atenan lotosari.”* Zec 12.10
Nǝtavunan siYesu
(Mat 27.57-61; Mak 15.42-47; Luk 23.50-56)
38 Nǝboŋ natgalenan tonoŋ, ikad auleArimatea sua, nahǝsan aJosef. AJosef enan evi ahai susur siYesu tosusuan nadǝlomian san husur tomǝtahw len nab̃iltiJu gail. Gai ivan hǝn aPilate hǝn b̃eusi ke tidam̃ hǝn b̃ilav kuv niben aYesu. APilate idam̃ hǝni maii, ale aJosef ilav kuv niben aYesu van. 39 Ikad avan sual am totah mai aJosef, nahǝsan aNikotemus togǝm hǝn aYesu len mariug sutuai tia. Ale ilav nakilo tovi 34 hǝn namǝr tob̃on mai nǝalos.** Jon 3.1-2. Len naut egai ike nakilo tovi 34, be len nasoruan ta Kris ike nalitra tovi 100. Namǝr evi nǝda hǝn nǝhai lotogol tomasmas, ale nǝvanuan lolǝmasi hum nǝhai pǝhas. Nǝalos ehun naluvera ale evi naṽide seJu gail hǝn lǝb̃evǝhas niben nǝvanuan tomat hǝn nǝhai pǝhas eruenan. 40 Husur naṽide seJu gail hǝn natǝtavunan, lupat niben aYesu van, loruŋ gole len nǝkaliko nalinen mai natit tosusau. 41 Pǝpadaŋ hǝn naut aYesu totahǝtah lan, ikad nǝhol sua. Len nǝhol enan ikad nab̃urhuvat nǝmatan toveveu lǝsǝtavun niben avan ideh lan sal. 42 Ale husur evi Nǝboŋ Nautautan hǝn nǝPasova seJu gail, ale husur nab̃urhuvat nǝmatan enan ipat pǝpadaŋ ei, loriŋ aYesu lan.†† Jon 19.31. NǝSappat etub̃at nǝboŋ namityal tomasur len naFraite. Nǝboŋ artopat kuv aYesu dan nǝhai balbal, Nǝboŋ hǝn nautautan hǝn nǝPasova pǝpadaŋ hǝn b̃inoŋ, ale nǝPasova (tovi Sappat sua) pǝpadaŋ hǝn b̃etub̃at.

*19:7: Lev 24.16

*19:24: Psa 22.18

*19:28: Psa 69.21, 22.15

*19:29: Navinika evi nǝwain tomatu vakon.

19:29: Nahisop evi nǝhai sua nabǝlavan hǝn tobar namita sua ŋai. Napusit nahisop iyaŋyaŋ ale nalohisop ikad nǝb̃on tosusau.

*19:29: Psa 69.21

19:31: Nǝboŋ nasoltia ta Rom lotop̃os gat nǝvanuan len nǝhai balbal, lup̃os gat navǝlan gǝlaru len nǝhai tobalbal ale lup̃os gat narien gǝlaru b̃onb̃on len nǝhai toil. Asike idareh nǝvanuan totahǝtah ei isab̃i ke nasuŋavŋavan idaŋ, be b̃eil hǝn narien, elǝboi b̃esuŋavŋav tǝtas. Ale nǝvanuan totahǝtah imaienan van vǝbar narien arodǝdas arb̃igol toil am, beti husur todǝdas b̃esuŋavŋav imat. Nasoltia lǝb̃elǝŋon ke nǝvanuan b̃imat tutut, luṽab̃ur narien nǝvanuan totahǝtah, gol ke todǝdas b̃eil, gol ke todǝdas b̃esuŋavŋav, ale imat tutut.

§19:34: Naṽisusua evi namǝtas tokad namǝtan tosua ŋai.

*19:36: Exo 12.46; Num 9.12; Psa 34.20

*19:37: Zec 12.10

**19:39: Jon 3.1-2. Len naut egai ike nakilo tovi 34, be len nasoruan ta Kris ike nalitra tovi 100. Namǝr evi nǝda hǝn nǝhai lotogol tomasmas, ale nǝvanuan lolǝmasi hum nǝhai pǝhas. Nǝalos ehun naluvera ale evi naṽide seJu gail hǝn lǝb̃evǝhas niben nǝvanuan tomat hǝn nǝhai pǝhas eruenan.

††19:42: Jon 19.31. NǝSappat etub̃at nǝboŋ namityal tomasur len naFraite. Nǝboŋ artopat kuv aYesu dan nǝhai balbal, Nǝboŋ hǝn nautautan hǝn nǝPasova pǝpadaŋ hǝn b̃inoŋ, ale nǝPasova (tovi Sappat sua) pǝpadaŋ hǝn b̃etub̃at.