2
Gigol tep̃itoṽ van hǝn nǝvanuan p̃isi
Bathudud sagw, husur mǝttokad nadǝlomian len aMasta sidato, aYesu Kristo, Nasub̃ toyalyal, naṽide samit gail tep̃itoṽ van hǝn nǝvanuan p̃isi, ideh satile.* Job 34.19; Lev 19.15 Nǝboŋ mǝttokad nab̃onb̃onan, avan ideh tosun nahurabat bilbil, totav nariŋ nagol gail len navǝlan b̃egǝmai, ale togon tovi mǝsal tosun nahurabat tomatu tia, b̃egǝmai, mitimab hǝn gǝlaru? Mǝtb̃ekǝta tǝban gai tosun nahurabat bilbil, mǝtb̃ikel maii ke, “Naut tovoi egai, gebǝtah gegai,” avil mǝtb̃ikel mai namǝsal ke, “Geil ei o gebǝtah len tan bathuriegw.” Mǝtb̃igol b̃imaienan, mǝtopǝpehw husur natilean mǝttogole len gamit gabag. Na-nǝnoṽ-hǝni-an samito isa husur nǝnauan hǝn nǝsaan mǝttokade.
Bathudud notolǝmas bun gamit p̃isi, sǝsǝloŋ! AGot ilekis hǝn alat lotovi mǝsal len nabunusian sinavile a pan, hǝn lǝb̃epul hǝn nadǝlomian, ale hǝn lǝb̃ikad natohan pipihabǝlan balai, hum tokel gati ke alat lotolǝmas buni likade. Wake gamito, mǝtomǝdas namǝsal gail, riŋ galit a pan. Imabe? Ase lomǝdas gamito, liv gargar gamito vi lan nakotan? Evi alat lotokad natite boh! Galit lusor mǝdas nahǝsan aYesu Kristo tovoi, nahǝsan mǝttoṽati husur mǝttovi esan.
Mǝtb̃igol nǝsa aKristo tovi kiŋ sidato tokel buni, mǝtugol ivoi. Ikel bun nalo natosian siGot tokele ke, “Gelǝmas bun nǝvanuan totoh pǝpadaŋ hǝn gaiug sum̃an gotolǝmas bun gaiug gabag.”* Lev 19.18 Avil mǝtb̃eputsan avan ideh mǝhat hum tovoi sǝhor nǝvanuan tile, mǝtugol nǝsaan. Ale evi nalo enan tosab̃ sǝhoti ke mǝttovi nǝvanuan na-b̃ur-kotov-nalo-an. 10 Husur avan ideh togol natit p̃isi nalo kavkav tokele, be toteh len nakelean tosua ŋai, gai eb̃ur kotov nalo kavkav, ale inor hǝn b̃ipanis sile. 11 Bathut aGot toke, “Sagigol naitian tob̃ur kotov nǝlahan,” ikele am ke, “Sagigol avan ideh timat.”* Nǝboŋ toke Sagigol avan ideh timat namilen ke sagigol avan ideh timat sil nǝlol paŋpaŋ sam̃ o nalǝŋonian sam̃ ŋai. Asike gǝb̃igol naitian tob̃ur kotov nǝlahan, be gǝb̃igol nǝvanuan b̃imat husur nalǝŋonian sam̃ ŋai, gaiug boh, gob̃ur kotov nalo.* Exo 20.13-14; Deu 5.17-18 12 Len nǝsa gotokele, nǝsa gotogole, ginau gat nategai ke, aGot dereh tenǝnoṽ hǝn nǝmauran sam̃ mai nalo hǝn na-lǝmas-buni-an, nalo togol nǝsaan satǝgau gat nǝlom̃ am. 13 Husur asike nǝlom̃ b̃itaŋis nǝvanuan gail, asike aGot ilolosa hǝn gaiug nǝboŋ b̃ekǝta bunus nǝsa gotogole. Be nǝlom̃ b̃itaŋis nǝvanuan gail, nǝlon aGot dereh titaŋis gaiug nǝboŋ b̃epǝpehun navoian dan nǝsaan.
Nadǝlomian mai nagolean
14 Bathudud sagw, gǝb̃ikel ke gotokad nadǝlomian be gǝsagol natideh hǝn b̃eṽusani, nadǝlomian sam̃ evi tarhǝt sam̃ mabe? Nadǝlomian tomaienan edǝdas b̃ilav kuv gaiug dan nǝpanismen. 15 Aṽam̃ o aṽavinem̃ len nadǝlomian b̃ipar hurabat o hanian akis, 16 ale gamit ideh b̃ikel maii ke, “Ivoi, natǝm̃at tipat len nǝlom̃, gitoh tunǝtun ale hanukub,” be asike gǝb̃ilav nǝsa tom̃idol hǝni maii, govi tarhǝt san mabe? 17 Len naṽide tomaienan, nadǝlomian b̃ipat sǝb̃on, asike b̃igol natideh, nadǝlomian enan imat, savi natideh.
18 Avil avan ideh b̃ike, “Gaiug gukad nadǝlomian, ginau nugol natit tovoi gail.” Ale dereh nisor vari ke, “Gǝb̃eṽusan nadǝlomian sam̃ sǝkad nagolean ideh tovoi lan, ale ginau, len nǝsa tovoi notogole, dereh neṽusan nadǝlomian sagw.” 19 Gǝb̃edǝlomi ke aGot esua ŋai, ivoi! Be natǝmat gail am lodǝlom natenan, ale lomǝtahw, lupab lan.* 1Tim 4.1; Mat 8.29; Mak 1.24, 5.7; Luk 4.34 20 Gumelmel! Gǝsalǝboi sǝhoti sal a? Nǝboŋ nagolean sǝtah mai nadǝlomian, nadǝlomian enan savi natideh. 21 Atǝmadat ta sutuai, aApraham igol nǝsa hǝn aGot toriŋi ke tonor len nǝhon? AGot eriŋi ke aApraham inor len nǝhon nǝboŋ aApraham toviol hǝn aIsak, anatun, len nǝmel tutumavan.* Gen 22.1-14 22 Imaiegai: Nadǝlomian san mai nǝsa togole aroum b̃onb̃on. Nǝsa togole evurvur nadǝlomian san. 23 Ale natosian siGot isarpoh toke, “AApraham edǝlom nǝsa aGot tokele, ale aGot eriŋi ke aApraham inor len nǝhon husur nadǝlomian san,”* Gen 15.6 ale aGot ekisi hǝn abubur san.* 2Chr 20.7; Isa 41.8 24 Imasil ke aGot eriŋi ke nǝvanuan inor len nǝhon husur nǝsa nǝvanuan togole, savi husur nadǝlomian nǝvanuan tokade lan ŋai. 25 Imaienan am hǝn aRahap, napǝhaṽut ta Jeriko ta m̃o top̃ur hǝn niben. AGot eriŋi ke inor len nǝhon husur nǝsa alitenan togole nǝboŋ tosusuan ahai pispisul gail ale tosǝvat galit vi lan nap̃isal tile sua.* Jos 2.1-21 26 Nǝboŋ nanunun tob̃uer len nǝvanuan, niben imat. Len naṽide tomaienan, nǝboŋ nagolean sǝtah mai nadǝlomian, nadǝlomian enan imat.

*2:1: Job 34.19; Lev 19.15

*2:8: Lev 19.18

*2:11: Nǝboŋ toke Sagigol avan ideh timat namilen ke sagigol avan ideh timat sil nǝlol paŋpaŋ sam̃ o nalǝŋonian sam̃ ŋai.

*2:11: Exo 20.13-14; Deu 5.17-18

*2:19: 1Tim 4.1; Mat 8.29; Mak 1.24, 5.7; Luk 4.34

*2:21: Gen 22.1-14

*2:23: Gen 15.6

*2:23: 2Chr 20.7; Isa 41.8

*2:25: Jos 2.1-21