Preface
This publication is the New Testament in the Maskelynes language. The 1300-1400 speakers of Maskelynes mostly live on the island of Uluveu which is one of the Maskelyne Islands off the southeast coast of Malakula in Vanuatu.
The New Testament in the Maskelynes language was translated during the years 2001 to 2012 by the Uluveu Language Project.
Fastok
Histri blong Baebol Projek
Ol man we oli raetem Niutestamen fastaem, oli raetem long lanwis blong olgeta, lanwis blong Gris. Taem jos i kam bigwan, i stap long ol defdefren ples, ale ol man oli stat blong transletem Baebol i go long ol lanwis blong manples blong oli save ridim save. Long Uluveu aelan, long 1994 Uluveu Lanwis Projek i stanap ale oli askem wan advaesa blong givhan. Wan advaesa i kamtru long 1998 ale ol komuniti oli apoentem ol transleta wetem wan translesen komiti aot long evri vilej wetem evri denominesen. Long wan woksop long yia 1999 mo wan bakegen long 2000, fulap olfala mo medel man mo yangfala oli agri long wan fasin blong raetem lanwis Maskilin mo long wan alfabet. Ale long yia 2000 fofala transleta oli stat blong transletem buk Jona. Oli stat long Niutestamen long 2001 ale sam man bakegen oli joenem wok gogo oli flatem long yia 2012.
Rod blong tanem toktok blong Niutestamen i olsem wanem?
Lanwis blong Gris we ol olfala bifo oli raetem Niutestamen long hem i no olsem lanwis blong yumi blong Maskilin nating. Sapos ol transleta oli tanem i kam long lanwis folem wanwan wod, lanwis bae i no stret mo ol man bae oli no save kasem gud mining blong hem. From samting ia mifala i no wok folem fasin ia. Fastaem mifala i faenemaot ful mining blong toktok we i stap long lanwis blong Gris. Afta mifala i transletem mining ia i kam long lanwis Maskilin blong bae ol man oli ridim save. Samtaem blong mekem mining i klia, lanwis Maskilin i gat wan wod nomo, samtaem i gat nid blong yusum wan o iven tu ful sentens.
Fulap samting i stap long Tok blong God we tede long Vanuatu yumi no save ol samting ia. Ale lanwis blong Gris i gat fulap wod we ol lanwis blong Vanuatu oli no gat, olsem “pris,” “aposol,” “adalteri,” “enjel,” “blesem,” “hop” mo “glori.” Fastaem projek i goraon long ol vilej blong askem ol olfala se olsem wanem long ol toktok ia. Ol olfala oli talemaot ol gudgudfala toktok be i no evri wan. Ale insaed long projek ol transleta oli sidaon blong faenem rod blong talem ol mining we lanwis blong yumi i no gat. Blong sam mining mifala i faenem gudfala rod long lanwis, blong sam mifala i faenem olfala toktok we tede klosap i lus, blong sam mifala i talem mining long wan longfala rod, ale blong sam mifala i yusum wod blong lanwis blong deferen ples olsem Avoh, Bislama o iven Inglis. Ol kaenkaen wod ia i stap long diksonari long en blong Niutestamen ia.
Tok blong God i gat fulap tok pija long lanwis blong Gris we mining i no kamaot long lanwis blong yumi. Long sam olsem mifala i talem klia nomo, be mifala i putum wan futnot daon blong talemaot wanem we i talem long lanwis blong Gris fastaem.
Fasin blong joenem ol vas
Long wanwan ples long Niutestamen oli talem wanem we i hapen long wan oda we i no sens long lanwis blong yumi. Wanem we i hapen fastaem oli talem biaen ale wanem we i hapen biaen oli talem fastaem. From samting ia, mifala i jenisim blong se wanem we i hapen fastaem i kam fastaem ale wanem we i hapen biaen i kam biaen. Blong mekem lanwis i sens olsem ia, samtaem mifala i joenem tu o tri vas ale raetem namba olsem Kol 4.7–8.
Ol futnot mo refrens
Taem yumi ridim Niutestamen maet yumi luk wan smol leta we i stap klosap long wan wod o long en blong wan sentens olsem ia: * Hemia nao wan futnot.. Smol leta a i talemaot se daon long pej i gat wan tok save we i eksplenem wod o sentens long vas ia. Yumi s ingaotem kaen toksave se “futnot.” Wanwan futnot i talemaot mining blong wan wod, wanwan i talemaot stret wod o vas long lanwis blong Gris, ale wanwan i talemaot wan kalja o fasin blong ol man Ju we maet i givhan long yumi blong save mining. From ol samting ia, taem yumi luk wan smol leta olsem ia, i gud se yumi lukluk daon blong kasem gud mining blong vas ia.
Aninit ol futnot bae yumi luk ol refrens we oli talemaot narafala ples long Baebol we i gat sem tingting o toktok olsem vas we refrens i makem.
Ol saedtok
Taem yumi ridim Niutestamen ia, bae yumi luk wan saedtok olsem Mat 13.44.
Natohan pipihabǝlan aGot len nǝmav
Ol saedtok oli stap from tri samting. Faswan: oli stap blong givhan blong yumi blong luksave se ples ia long Tok blong God hemi abaot wanem. Nambatu: oli stap blong givhan long yumi blong faenem ples we yumi lukaotem long Tok blong God. Nambatri: hemi brekem longfala toktok i kam long ol smolsmol pis. Be wan samting: ol saedtok oli no tok blong God blong bae yumi prij long hem!
Ol stori we oli stap long defren buk bakegen
Yumi save se ol gospel, ol buk olsem Matiu, Mak, Luk mo Jon, oli stap tokbaot laef mo ded blong Jisas Kraes, mo olsem wanem hemi laef bakegen long ded. Yumi save ridim wan stori long buk Matiu ale sem stori ia i stap long buk Mak o Luk o Jon. Taem we i olsem, yumi save faenem refrens blong ol narafala ples aninit long saedtok olsem long Mat 14.13
AYesu evǝŋan alalum̃an lotovi 5,000
(Mak 6.30-44; Luk 9.10-17; Jon 6.1-14)
Samting ia i talemaot se stori blong taem we Jisas i givim kakae long 5,000 man i stap long Mak 6.30-44, Luk 9.10-17 wetem Jon 6.1-14 bakegen.
Ol pija
Long en blong Niutestamen i gat ol pija. Sam pija oli stap blong givhan, blong yumi savi wanem we i hapen long stori. Sam pija oli stap blong soemaot wan ples blong olgeta, hemi olsem wanem. Ale sam narafala pija oli stap blong soemaot olsem wanem wan samting we yumi long Vanuatu yumi neva luk, olsem wan wud o wan anamol o wan samting blong kalja blong olgeta blong bifo.
Ol map
Long Niutestamen i gat sam defren map blong ol defdefren ples. I gat sam blong taem we Jisas i wokbaot blong mekem wok we papa God i putum long han blong hem blong mekem. I gat sam bakegen blong taem we Pol i wokbaot blong talemaot Gud Nius blong Jisas Kraes.
Diksonari
Sapos i gat wan wod we i stap long Niutestamen ia we yumi no save, traem lukaotem long diksonari we i stap long en blong Niutestamen. Diksonari ia i talemaot mining blong sam wod we yumi trabol from o we klosap i lus long lanwis blong yumi. I talemaot mining blong sam wod we yumi save be yumi no yusum plante taem, o yumi no yusum tumas long fasin we oli yusum long Tok blong God. I talemaot mining blong sam wod we yumi karem i kam, from we lanwis blong yumi i no gat. Ale i talemaot mining blong sam we maet yumi no wantem tingbaot be Tok blong God i strong long ol samting ia.
Ol topik
Sapos yumi wantem mekem wan Baebol Stadi we i tingbaot wan topik, yumi save lukluk i go long en blong Nuitestamen long wan lis blong ol topik wetem fulap ples long Tok blong God we oli tokbaot topik ia. O sapos yumi gat sam kwestin long wan samting we i stap long Tok blong God, ale maet yumi faenem se hemi wan long ol lis blong ol topik. Ale yumi save lukluk gud long topik ia blong faenemaot fulap blong ol ples long Tok blong God we oli tokbaot topik ia. Taem yumi ridim olgeta evriwan, bae yumi save nao wanem we God i wantem se bae yumi laef folem.
Nasoruan nametǝkav
Nǝb̃ol husur nǝpairan hǝn Nasoruan siGot
Nǝvanuan gail lototos gat Na-kel-gati-an Veveu a m̃o, lutosi len nasoruan salito, nasoruan ta Kris. Nǝboŋ alat siYesu lotosob̃ur, lutoh len naut tiltile gail, ale lotub̃at pair hǝn Nasoruan siGot van hǝn nasoruan salit gail hǝn lǝb̃eṽuruŋ lǝboii. Len naut a Uluveu, len nasihau 1994, Uluveu Lanwis Projek etub̃at, ale lous nǝvanuan na-vi-tarhǝte-an ideh. Nǝvanuan na-vi-tarhǝte-an sua evisi len nasihau 1998 ale alat a Uluveu lutabtabuh len nǝvanuan gail hǝn lǝb̃ipair hǝn nasoruan siGot, ale lutabtabuh len nakomiti sua. Lulekis hǝn galito dan navile p̃isi a Uluveu naut kǝmas Prespitirian, SDA o NTM. Len nawoksop sua len nasihau 1999, ale sual am len nasihau 2000, nǝhaṽut gail mai alalum̃an lotomatmatu mai alathutai ludam̃ hǝn naṽide hǝn natosian len nasoruan ta Uluveu mai nǝalfapet han. Beti len nasihau 2000 naulum̃an lotovat lotub̃at pair hǝn nalob̃ulat Jonah. Lotub̃at pair hǝn Na-kel-gati-an Veveu len nasihau 2001, ale naulum̃an galevis am loum mai galito van van loum p̃isi len nasihau 2012.
Nap̃isal hǝn nǝpairan hǝn nasoruan len Na-kel-gati-an Veveu imabe?
Nasoruan ta Kris lototos gat Na-kel-gati-an Veveu lan a m̃o sahum nasoruan sidat a Uluveu kasi. Nǝtransleta lǝtǝpair hǝn Nasoruan siGot husur nasoruan ṽisusua, nasoruan sidat asike tanor ale nǝvanuan gail asike lǝtalǝboi sǝhot namilen. Bathut natenan ginamit namtsahusur naṽide enan. Metǝkav namtudoŋ kitev namilen kavkav hǝn nasoruan topat len nasoruan ta Kris. Beti namtupair hǝn namilen van hǝn nasoruan sidat a Uluveu hǝn nǝvanuan p̃isi lǝb̃eṽuruŋ lǝboii. Boŋ galevis nasoruan sidat ikad natuhsoruan sua ŋai tokel p̃is namilen tomasil. Boŋ galevis am datusor ebǝlav hǝn namilen tomasil.
Natit isob̃ur len Nasoruan siGot, len naut a Vanuatu damǝŋai datsalǝboi natgalenan. Ale nasoruan ta Kris ikad nasoruan isob̃ur nasoruan ta Vanuatu lǝsǝkade, hum “pris,” “aposol,” “adalteri,” “enjel,” “blesem,” “hop” mai “glori.” A m̃o naprojek iyar husur navile gail hǝn tousus kitev nasoruan gail. Ahaṽut gail lukel ur nakonsoruan galevis be savi gail p̃isi. Ale len nauman salito len naprojek, nǝtransleta lobǝtah hǝn lǝb̃isab̃ nap̃isal hǝn lǝb̃ikel namilen gail nasoruan sidato topar. Namilen galevis namtusab̃ nap̃isal tovoi hǝn namtb̃ikele len nasoruan sidato. Namilen galevis namtusab̃ nasoruan ta m̃o datsalǝboii damǝŋai, pǝpadaŋ hǝn lotomasig. Namilen galevis namtukele len nap̃isal tobǝlav. Ale namilen galevis namtulav nasoruan han dan naut tile hum nasoruan ta Avoh, nasoruan b̃onb̃on o nasoruan ta Iglan. Nasoruan tomagalenan lupat len natiksonari topat len nagilen Na-kel-gati-an Veveu egai.
Nasoruan siGot ikad nasoruan kǝta isob̃ur len nasoruan ta Kris lan, ale namilen sǝmasil len nasoruan sidato. Galevis namtukel p̃arp̃ar hǝn gail ŋai, be namtoriŋ nafutnot tovi na-tos-gati-an a pan len nalob̃ulat, ale nafutnot enan ikel ur nǝsa nasoruan ta Kris tokele a m̃o.
Naṽide hǝn tosuhud hǝn naves gail
Len naut ṽisusua len Na-kel-gati-an Veveu lukel nǝsa tovisi be lusor husuri len nap̃isal togol nǝnauan sidat ebutbutut. Nǝsa tovisi a m̃o lukele a tahw ale nǝsa tovisi a tahw lukele a m̃o. Husur natenan, namtogǝgel hǝni hǝn ke nǝsa tovisi a m̃o namtukele a m̃o ale nǝsa tovisi a tahw namtukele a tahw. Hǝn datb̃igol nasoruan b̃igam b̃ivoi maienan, len naut galevis namtosuhud hǝn naves toru o totor ale namtutos gat gail hum lotosua ŋai maiegai: Kol 4.7–8.
Nafutnot mai narefrens gail
Nǝboŋ datb̃eṽuruŋ Na-kel-gati-an Veveu, hum ma datb̃eris natuhleta topat pǝpadaŋ hǝn nasoruan sua o len nagilen nasentens maiegai: Egai nafutnot sua.. Naleta enan ikel uri ke, a pan len napej ikad na-sor-lǝboii-an sua tosor husur natsua topat len naves enan. Datokis na-sor-lǝboii-an tomaienan hǝn “nafutnot.” Ikad nafutnot tokel ur namilen nasoruan sua, ikad nafutnot tokel ur nasoruan o naves len nasoruan ta Kris, ale ikad nafutnot tosor husur naṽide seJu gail ke hum ma b̃evi tarhǝt sidato hǝn datb̃elǝboii namilen. Bathut natgalenan, nǝboŋ dattoris natuhleta ideh, ivoi hǝn datb̃ebunus nǝsa topat a pan hǝn datb̃elǝboi sǝhot namilen naves enan.
Len napej a pan ikad nafutnot gail, be a pan buni ikad narefrens gail lotokel ur naut tile gail len Nasoruan siGot tokad nǝnauan o nasoruan tohum naves narefrens tokel uri.
Nasoruan topat tarhǝte
Nǝboŋ dattoṽuruŋ Na-kel-gati-an Veveu egai, dereh dateris nasoruan tarhǝpej hum Mat 13.44.
Natohan pipihabǝlan aGot len nǝmav
Nasoruan topat tarhǝte ipat m̃os natit itor. Esua: ipat hǝn b̃evi tarhǝt sidato hǝn datb̃eris lǝboi nǝsa naut enan len Nasoruan siGot tosor husuri. Eru: ipat hǝn datb̃isab̃ naut dattodoŋ kitevi len Nasoruan siGot. Itor: igol ke nasoruan tobǝlav egǝm vi hudhut gail. Be natsua: nasoruan topat tarhǝte savi soruan siGot hǝn datb̃ikel uri hum nasoruan siGot len nalotuan!
Nǝb̃ol gail lotopat len nalob̃ulat tile am
Datolǝboii ke nalob̃ulat gail hum Mattiu, Mak, Luk mai Jon lusor husur nǝmauran mai nǝmatan siYesu Kristo, mai nǝmauran san dan nǝmatan. Datolǝboi datb̃eṽuruŋ nǝb̃ol sua len nalob̃ulat Mattiu ale nǝb̃ol enan ipat tu len nalob̃ulat Mak o Luk o Jon. Nǝboŋ tomagenan, datolǝboi datb̃isab̃ narefrens hǝn naut galenan pipit nasoruan topat tarhǝte hum Mat 14.13
AYesu evǝŋan alalum̃an lotovi 5,000
(Mak 6.30-44; Luk 9.10-17; Jon 6.1-14)
Natenan ikel uri ke nǝb̃ol husur nǝboŋ aYesu tovǝŋan alalum̃an lotovi 5,000 ipat len Mak 6.30-44, Luk 9.10-17 mai Jon 6.1-14 am.
Napija o nǝgarutian gail
Len nagilen Na-kel-gati-an Veveu ikad nǝgarutian gail. Galevis lupat hǝn lǝb̃evi tarhǝt sidato hǝn datb̃elǝboi nǝsa tovisi len nǝb̃ol. Galevis lupat hǝn datb̃eris lǝboi naut sua salito. Ale galevis lupat hǝn lǝb̃eṽusan gidat hǝn natsua gidat a Vanuatu datsarisi boŋ ideh, hum nǝhai o natsua tomaur o natsua hǝn naṽide salit ta m̃o.
Nǝmap o nǝgarutian hǝn naut gail
Len Na-kel-gati-an Veveu ikad nǝmap tiltile gail hǝn naut gail. Ikad galevis hǝn naut a Jutea nǝboŋ aYesu toyaryar hǝn togol nauman aTata Got toriŋi len navǝlan hǝn b̃igole. Ikad galevis am hǝn nǝboŋ aPol toyaryar hǝn b̃ikel ur na-kel-uri-an tovoi husur aYesu Kristo.
Natiksonari
Asike datb̃elǝboi nasoruan sua topat len Na-kel-gati-an Veveu egai, datia doŋ kitevi len natiksonari topat len nagilen Na-kel-gati-an Veveu. Natiksonari enan ikel ur namilen nasoruan galevis datsalǝboi savoi o pǝpadaŋ hǝn b̃imasig dan nasoruan sidato. Ikel ur namilen nasoruan galevis dattolǝboi be datsakelkele, o datsakele len naṽide hum lotokele len Nasoruan siGot. Ikel ur namilen nasoruan galevis dattolavi gǝmai, husur tob̃uer len nasoruan sidato. Ale ikel ur namilen nasoruan galevis dattomǝtahun datb̃inau, be Nasoruan siGot ikele ale aGot ike datelǝboi natgalenan.
Nǝbathusoruan gail
Datb̃ike datb̃eutaut hǝn nǝstati hǝn datb̃inau natsua len Na-kel-gati-an Veveu, datolǝboi datb̃evuhe vi lan nagilen ale bunus nǝbathusoruan gail mai naut isob̃ur len Nasoruan siGot lotosor husur nǝbathusoruan galenan. O datb̃ikad nausian husur natsua topat len Nasoruan siGot, ale hum ma datb̃isab̃i ke tosua len nǝbathusoruan gail. Ale datolǝboi datb̃ebunus nǝbathusoruan galen b̃ivoi hǝn datb̃isab̃ naut isob̃ur len Nasoruan siGot lotosor husur nǝbathusoruan enan. Nǝboŋ datb̃eṽuruŋ naut galenan, dereh datelǝboi nǝsa aGot tolǝŋoni ke datimaur husuri.

*^ Hemia nao wan futnot.

:: Egai nafutnot sua.