22
“Lalum̃an, aṽagw gail mai atǝmagw gail, mǝtesǝsǝloŋ hǝn na-sor-gole-an sagw tokitin.” Nǝboŋ lotosǝsǝloŋ hǝni ke tosor len nasoruan seIpru gail, naut eb̃ut habat ale ike, “Ginau novi Ju sua, anagw ipas ginau len naut a Tarsus a Silisia. Notibau len nab̃iltivile egai. Nǝboŋ notosǝkul, ahai p̃usan sagw aKamaliel. Len nap̃usanan san nosǝkul lǝboi bun nalo setǝmadit ta sutuai. Nolǝŋon masuṽ hǝn notohusur aGot sum̃an gamit p̃isi damǝŋai. Ginau nomǝdas tabtab hǝn alat lotohusur nap̃isal siNasub̃, nugol isa hǝn galito van vǝbar nǝmatan salito. Nubaŋis gat alalum̃an mai alatpǝhaṽut, bar hǝn galit len naim bǝbaŋis. Ab̃iltihai tutumav mai alat lotoil a m̃o seJu gail lolǝboi lǝb̃ikel koti m̃os ginau ke notokitin. Galit lulav nalob̃ulat napisulan gail mai ginau van hǝn naJu gail a Tamaskus. Ale nuvan hǝn nǝb̃ibaŋis gat alat lototoh ei, sǝhar tǝlmam hǝn galit vi Jerusalem hǝn lǝb̃ipanis.* Hǝn naves 4-5, Uman 8.3, 9.1-2
APol ikel husur nǝpairan san dan nǝsaan
(Uman 9.1-19, 26.12-18)
“Nǝboŋ notoyar van, pǝpadaŋ hǝn naut a Tamaskus tub̃lial, vǝha-sua ŋai nam̃ial togǝm len nǝmav tom̃ial habat ebilas ginau. Ale nuteh len tan, nosǝsǝloŋ hǝn nadoldol tous ginau ke, ‘Sol, Sol, gomǝdas tabtab hǝn ginau hǝn nǝsa?’ Nusor vari ke, ‘Gaiug ase Nasub̃?’ Beti ikel mai ginau ke, ‘Ginau aYesu ta Nasaret gotomǝdas bun ginau.’ Alat lototah mai ginau loris nam̃ial tom̃ial habat be lǝsasǝsǝloŋ hǝn nadoldol tosor mai ginau. 10 Nousi ke, ‘Nasub̃, nigol nǝsa bai?’ Nasub̃ ikel mai ginau ke, ‘Gile mǝhat, geb̃is len nab̃iltivile a Tamaskus. Avan sual ei dereh tikel mai gaiug natit p̃isi notoriŋi len gaiug hǝn gǝb̃igole.’ 11 Nodǝdas nǝb̃ekǝta sil nam̃ial enan tobilas ginau. Ŋa alat lototah mai ginau lotǝgau navǝlagw, losǝhar ginau vi lan naut a Tamaskus.
12 “Naulum̃an sua, nahǝsan aAnanias egǝm hǝn ginau. Evi vanuan tohusur kitin hǝn nap̃isal siGot mai tohusur nalo, ale naJu gail ei luke tovoi. 13 Eil tǝban ginau ale ike, ‘Wawa Sol, gekǝta vi mǝhat, nakǝtaan sam̃ etǝlmam!’ Vǝha-sua ŋai nokǝta vi mǝhat, norisi. 14 Beti ike, ‘AGot setǝmadit ta sutuai itabtabuh len gaiug hǝn gǝb̃elǝboi nalǝŋonian san, hǝn gǝb̃eris Nǝvanuan Nanoran mai hǝn gǝb̃esǝsǝloŋ hǝn nadolon. 15 Husur dereh gevi vanuan san hǝn gǝb̃ikel kot nǝsa gotorisi mai gotosǝsǝloŋ hǝni mai nǝvanuan p̃isi. 16 Ale govǝlo hǝn nǝsa? Gile mǝhat, gibaptais, ale gisor mai Nasub̃ hǝn b̃ekǝkas kuv nǝsaan sam̃ gail.’
AGot esǝvat aPol van hǝn alat lǝsavi Ju
17 “Notǝlmam vi Jerusalem ale nǝboŋ notosor tuṽ len naholǝvat todar vis naim siGot, noris na-kǝta-risi-an sua togǝm len nǝmav ei. 18 Noris aYesu tokel mai ginau ke, ‘Getutut, gam dan naut a Jerusalem husur asike lodǝlom na-kel-koti-an sam̃ husur ginau.’ 19 Ale nuke, ‘Nasub̃, galit lolǝboii ke, len naim nab̃onb̃onan p̃isi seJu nubaŋis gat alat lotoriŋ nǝlolit len gaiug ale nuṽas galito. 20 Ale nǝboŋ nǝda hiSteven tosel, gai tosor vi tarhǝt sam̃, ginau noil pǝpadaŋ, nudam̃ mai alat lototubuni. Nokǝta tǝban nahurabat salito.’* Uman 7.58, 8.1 21 Beti ikel mai ginau ke, ‘Givan, nesǝvat gaiug vi tut van hǝn naluṽoh hǝn nǝvanuan naut tiltile gail.’ ”
22 Naluṽoh losǝsǝloŋ hǝn aPol vǝbar tokǝmaienan. Be nǝboŋ toke aGot tosǝvati van hǝn alat lǝsavi Ju, lukai habat ke, “Lav kuvi dan navile a pan! Sanor ke b̃imaur am.” 23 Lukai van ale lubarbar hǝn nahurabat salit gail mai nǝmasiav vi mǝhat. 24 Nakomada ikel mai nasoltia gail ke, lesǝhar aPol vi lohoim salito ale bilasi, usi hǝn lǝb̃isab̃i ke, husur nǝsa naluṽoh lotokai van hǝni maienan. 25 Avil nǝboŋ lotoliv gat navǝlan mai narien aPol, baŋis gat gail hǝn lǝb̃ebilasi, eus nasenturion toil tǝban ke, “Inor ke mǝtebilas auleRom sua nakotan sǝsab̃i ke tosab?”* Uman 16.37 26 Nǝboŋ nasenturion tosǝsǝloŋ hǝn natenan, ivan hǝn nakomada ale ikel maii ke, “Guke gigol nǝsa? Atenan evi auleRom.” 27 Nakomada egǝm hǝn aPol, eusi ke, “Kel mai ginau, govi auleRom m̃au?” Ale ike, “Evoi.” 28 Beti nakomada ike, “Nulav nǝvat tosob̃ur mai alat a Rom hǝn notogǝm vi uleRom.” Ris aPol toke, “Be ginau boh, nǝboŋ lotopas ginau novi uleRom.” 29 Vǝha-sua ŋai alalum̃an pǝpadaŋ hǝn lǝb̃ebilas aPol mai lǝb̃eusi hǝn nausian gail, lovi tut dani. Nakomada am emǝtahw husur inau lǝboii ke, tobaŋis gat aPol tovi uleRom kitin hǝn natsen. Sanor ke avan ideh b̃ibaŋis gat auleRom hǝn natsen.
APol eil rivuh len nǝSanhitrin
30 Pelan han nakomada ike telǝboii ke alat lotoil a m̃o seJu gail lukot hǝn aPol hǝn nǝsa. Ale isah rub̃at aPol, ale ikele idaŋ ke ab̃iltihai tutumav mai nǝSanhitrin kavkav lebǝtah. Beti esǝhar aPol vi pan, gol ke eil a m̃o len nǝholito.

*22:5: Hǝn naves 4-5, Uman 8.3, 9.1-2

*22:20: Uman 7.58, 8.1

*22:25: Uman 16.37

22:29: Sanor ke avan ideh b̃ibaŋis gat auleRom hǝn natsen.