20
APol evi Masetonia beti evi Kris
Nǝboŋ nǝwalan hǝn nadǝdarŋab̃uan enan tonoŋ, aPol ekis ahai susur gail gǝmai. Nǝboŋ togol lotolǝŋon tovoi am len nǝlolito, esudǝlam̃ galito ale evi Masetonia. Iyar tur len naut gail a Masetonia, isor habat mai nǝvanuan nadǝlomian gail ei gol lolǝŋon ivoi am len nǝlolito. Beti ibar naut a Kris. Itoh ei hǝn nahǝbati itor. APol eutaut hǝn b̃iwol vi Siria nǝboŋ tosǝsǝloŋ hǝni ke tokad na-sor-utaut-an seJu lotovi enemi san gail hǝn lǝb̃emǝdasi. Imagenan egǝgel hǝn nǝnauan san, inau ke tiyar tur len naprovens Masetonia vi Siria. Nǝvanuan galevis lutah mai aPol, ikad aSopata tovi anatun aPirrhus ta Perea, aAristarkus mai aSekudus ta Tessalonika, aKaius ta Terpe, aTimoti mai alaruevis ta Asia, aTikikus mai aTrofimus. Alatenan lotovan a m̃o lutoh vir ginamito len naut a Troas. Husur nǝboŋ hǝn Nǝhanan hǝn nabǝta sǝkad nayis lan, namtoriŋ naut a Filippi, namtuwol vi Troas len nǝmariboŋ erim. Namtub̃on tǝtas mai galito ale namtutoh ei nawik esua.
Namǝkot siPol a Troas
Len nǝmariboŋ nametǝkav hǝn nawik, namtub̃on mai nǝvanuan nadǝlomian gail hǝn namtb̃ihan b̃onb̃on. APol isor van hǝn galito vǝbar tub̃loh len mariug husur pelan han dereh tivan. Len narum̃ a mǝhat namttob̃onb̃on lan, ikad nam̃ial isob̃ur. Amantuhmar sua, nahǝsan aEutikus, ebǝtah len natuhbopita tosǝŋav. Ale nǝboŋ aPol tosorsor van, namǝtan atenan inoṽ van vǝbar ipat buŋbuŋol, iteh dan naim nastori totor vi pan. Nǝboŋ lotopat risi lusab̃i ke tomat. 10 Be aPol evi pan, ipat husuri, eriŋ navǝlan garu lan, ale ike, “Samtinau masuṽ hǝni, imaur tia!” 11 Beti galit p̃isi lotǝlmam vi mǝhat, aPol ilav nabǝta, eb̃uri ale luhan b̃onb̃on hǝni. Nǝboŋ lotohani tonoŋ, aPol isor tǝtas vǝbar nǝmav topitau, ale ivan. 12 Beti galit losǝhar nǝmantuhmar tomaur vahim. Lolǝŋon ivoi habat am len nǝlolito.
Nǝyaran a Troas vi Miletus
13 Namtovi m̃o vi lan nǝwag wol ale namtuwol vi Assos hǝn namtb̃eusan aPol ei husur isor utaut maienan hǝn b̃iyar vi Assos len tan sǝb̃on. 14 Nǝboŋ tobubur mai ginamito len naut a Assos, namtousani ale namtuwol vi Mitilin. 15 Pelan han namtoriŋ naut enan, namtuwol van salsal a tut hǝn naholoul Kios. Pelan han am namtubar naholoul Sam̃os ale pelan tǝtas am namtubar navile a Miletus. 16 APol ike tiwol tukot a Efesus hǝn asike b̃itoh b̃ebǝlav len naprovens Asia, husur etutut hǝn ke hum ma b̃ibar naut a Jerusalem a tahw hǝn nǝboŋ hǝn naPentikost.
APol esudǝlam̃ alat lotoil a m̃o siYesu a Efesus
17 Len naut a Miletus episul vi Efesus, eus ke alat lotoil a m̃o silat siYesu ei legǝm risi. 18 Nǝboŋ lotogǝm hǝni ikel mai galit ke, “Mǝtolǝboi naṽide hǝn nǝmauran sagw len nǝboŋ metǝkav notobar naprovens Asia, ale nototah mai gamit len natohan sagw ei kavkav. 19 Noum siNasub̃. Len na-lǝŋon-isa-an sagw, nǝlogw emǝdau, nǝsǝnau ginau, namǝtarur sagw isel, be nudaŋ b̃uri naut kǝmas natit p̃isi tosa naJu gail lotogole nǝboŋ lotosor utaut hǝn lǝb̃emǝdas ginau. 20 Nǝsatǝgau gat natideh b̃evi tarhǝt samito, nusor vǝhot na-kel-uri-an tovoi, noṽusan gamito len nǝhon nǝvanuan p̃isi mai len naim ṽisusua. 21 Nukel p̃uli mai naJu gail mai alat a Kris ke lipair m̃au dan nǝsaan van hǝn aGot, ale leriŋ nǝlolit m̃au len aYesu, aMasta sidato.
22 “Gagai aNunun aGot italtal hǝn ke, ginau nǝb̃evi Jerusalem naut kǝmas ke nǝsalǝboi nǝsa b̃evisi hǝn ginau ei. 23 Nolǝboii ŋai ke, len navile p̃isi notovi lan aNunun aGot ikel nalǝlǝgauan mai ginau ke, nǝvanuan gail dereh leriŋ ginau len naim bǝbaŋis mai ligol ginau nelǝŋon tisa masuṽ.* Uman 21.4, 11 24 Avil nunau ke nǝmauran sagw evi ut kǝmas hǝn ginau. Nolǝŋon ŋai ke nibar nagilen nǝgaman sagw, ale um vurvur nauman Nasub̃ aYesu tolavi mai ginau, ke, nikel kot na-kel-uri-an tovoi hǝn navoian aGot toviol kǝmas hǝni.* 2Tim 4.7
25 “Len nǝyaran sagw, nukel ur natohan pipihabǝlan aGot mai gamito, be gagai nolǝboii ke asike mǝtoris nǝhogw am. 26 Imaienan nukel koti mai gamit ke, len nǝboŋ damǝŋai nǝsa b̃evisi hǝn gamit tipat len gamito! Asike ipat len ginau am, 27 bathut nǝsatǝgau gat natideh hǝn nǝb̃esusuani dan gamito. Nukel nalǝŋonian kavkav siGot mai gamito. 28 Mǝtelǝlǝgau hǝn gamito, mǝtekǝtkǝta tǝban navǝshǝsipsip samito lotovi alat siYesu. ANunun aGot igol ke mǝttoil a m̃o hǝn alat siGot, aGot toṽur galit hǝn nǝda hiNatun san.* 1Pit 5.2 29 Ginau nolǝboii ke, nǝboŋ nǝb̃ivan tia dereh galevis legǝm len gamito sum̃an nalipah katkat gail. Dereh lemǝdas navǝshǝsipsip siYesu. 30 Gamit galevis, dereh lile mǝhat, pair hǝn nakitinan hǝn lǝb̃egǝras ahai susur gail, hǝn ahai susur gail lǝb̃ehusur galito. 31 Imagenan mǝtehulahul! Mitinau gati ke, len nasihau totor nǝsǝŋavŋav be nukel nalǝlǝgauan tabtab mai gamit ṽisusua len nalennǝyal mai nalenmariug. Vǝha-sob̃sob̃ur nutaŋis gamit p̃isi.
32 “Gagai neriŋ gamit len navǝlan aGot. Mitinau gat nasoruan husur navoian san tolǝboi b̃igol mǝtb̃idaŋ am mai b̃eviol mai gamit hǝn nǝsa b̃evi samit balai, gamit mǝttovi siGot. 33 Nǝsalǝŋon nagol, nasilva o nahurabat sivan ideh. 34 Gamit, mǝtolǝboii ke, noum hǝn navǝlagw hǝn ke ginau mai alat lototah mai ginau, namtsǝpar titideh.* Uman 18.3 35 Len natit p̃isi notogole, noṽusani ke datimasum tidaŋ magenan hǝn datb̃evi tarhǝt silat lǝsǝdaŋ. Mitinau gat nasoruan siNasub̃ aYesu toke, ‘AGot tigol navoian van hǝn alat lotoviol sǝhor alat lotolav naviolan.’ ”
36 Nǝboŋ aPol tosor tonoŋ, etǝŋedur, gai mai galit p̃isi ale isor tuṽ. 37 Galit p̃isi lutaŋ habat; lolugum̃ gat aPol, losum̃ nǝtarhon. 38 Lulolosa masuṽ bathut nǝsa tokele ke, asike lorisi am. Beti losǝhari vi lan nǝwag wol.

*20:23: Uman 21.4, 11

*20:24: 2Tim 4.7

*20:28: 1Pit 5.2

*20:34: Uman 18.3