19
APol len nab̃iltivile Efesus
Nǝboŋ aAp̃ollos totoh len naut a Korint, aPol iyar tur len naut gail a ut vǝbar naut a Efesus. Isab̃ ahai susur galevis ei, ale eus galit ke, “Mǝtukad aNunun aGot nǝboŋ mǝttogǝm vi vanuan nadǝlomian a?” Lusor vari ke, “Ao, b̃ikad aNunun aGot, namtsasǝsǝloŋ hǝn natideh husuri.” Beti aPol eus ke, “Mǝtukad nǝbaptaisan tomabe?” Lusor vari ke, “Nǝbaptaisan siJon.” Ale aPol ike, “Nǝbaptaisan siJon evi nǝbaptaisan hǝn nǝpairan dan nǝsaan. AJon ikel mai nǝvanuan gail ke, leriŋ nǝlolit len ategaii b̃ehusuri. AJon isor husur aYesu.”* Mat 3.11; Mak 1.4, 7-8; Luk 3.4, 16; Jon 1.26-27 Nǝboŋ lotosǝsǝloŋ hǝn nasoruan enan, lubaptais len nahǝsan Nasub̃ aYesu. Ale nǝboŋ aPol toriŋ navǝlan gǝlar len galit ṽisusua tonoŋ, aNunun aGot eb̃is len galito, ale lusor len nasoruan tiltile mai lukel ur nǝsa aGot tokel mai galito. Galit p̃isi lovi 12.
APol eb̃is len naim nab̃onb̃onan seJu ale len nahǝbati itor isor ei namǝtahwan eb̃uer. Isor levlev mai isor vahvah husur natohan pipihabǝlan aGot. Be nǝboŋ galevis lotohaihai, lǝsadǝlomi, lotosor isa hǝn nap̃isal siNasub̃ van hǝn nab̃onb̃onan, aPol eriŋ galito. Esǝhar ahai susur gail maii, ale isor levlev akis len naim namitisau seTirannus. 10 Imagenan tabtab len nasihau eru hǝn ke, galit p̃isi lototoh len naprovens Asia, naJu gail mai alat a Kris p̃isi, losǝsǝloŋ hǝn nasoruan siNasub̃.
Anatun aSkeva gail
11 Len navǝlan aPol aGot igol namerikel gail sahun togolgole akis. 12 Natuhtaol o nahurabat gail lotobar aPol, nǝboŋ lotolav gail mai alat lotomǝsah, lumaur, mai nanunun nǝmargobut gail lumakuv. 13 Beti naJu galevis lotoyar titau hǝn lǝb̃ehut nanunun tosa gail, lukel ris nahǝsan Nasub̃ aYesu van hǝn alat lotokad nanunun nǝmargobut gail ke, “Len nahǝsan aYesu, aPol tokel uri, gimakuv!” 14 Ikad ab̃iltihai tutumav tovi Ju, nahǝsan aSkeva, tokad anatun ulum̃an tomǝlevru togol magenan hǝni. 15 Avil nǝboŋ lotogole, nanunun nǝmargobut isor var galit ke, “Nolǝboi aYesu! Nǝsatǝtan hǝn aPol, avil gamit ase?” 16 Beti naulum̃an tokad nanunun nǝmargobut emǝlah van hǝn galito, idaŋ masuṽ, esǝhor galito gol ke lugam dan naim enan b̃urmalmal mai nǝda halit isel. 17 Nǝboŋ alat lototoh a Efesus, naJu gail mai alat a Kris p̃isi, lotosǝsǝloŋ lǝboi natenan, galit p̃isi lumaŋmaŋ lan ale loputsan nahǝsan Nasub̃ aYesu. 18 Galit lusob̃ur lotogǝm vi vanuan nadǝlomian, lusor tǝvah, lukel vǝhot nǝsa tosa lotogole. 19 Galit galevis lotogolgol nabehi a m̃o, lusah tuan nalob̃ulat na-golgol-behi-an salit gail, ale lopǝŋas p̃isi len nǝhon nǝvanuan gail. Lǝtake lǝtap̃ur hǝn nalob̃ulat gail, nǝvat halit tavi nakoin nasilva tavi 50,000. 20 Len naṽide tomagenan aGot eṽusan nǝdaŋan san, ŋa nǝvanuan lusob̃ur am losǝsǝloŋ hǝn nasoruan siNasub̃ tobar nǝlolit am.
Naluṽoh ib̃al taṽtaṽor, mǝdas natit gail
21 Nǝboŋ natgalenan lotonoŋ, len nanunun aPol inau ke tiyar tur len naprovens Masetonia mai a Akaia vi Jerusalem. Ike, “Nǝboŋ nǝb̃ivan ei b̃inoŋ nimasvi Rom am.” 22 Ŋa esǝvat nǝvanuan na-vi-tarhǝte-an san eru, aTimoti mai aErastus vi Masetonia, be gai sǝb̃on itoh ebǝlav kǝkereh am len naprovens Asia.
23 Len nǝboŋ enan, len nab̃iltivile Efesus ikad nab̃iltib̃alan tomǝdas alat lotohusur nap̃isal siNasub̃. 24 Ikad naulum̃an sual ei, nahǝsan aTemetrius toum hǝn natuhlablab hǝn naim nalotuan siArtemis hǝn nasilva. Eliv nǝvat isob̃ur m̃os alat lotoum len nasilva. 25 Igol esan gail lub̃onb̃on mai alat lotoum len nasilva am, ale ike, “Lalum̃an, mǝtolǝboii ke dattolav nǝvat tosob̃ur len nabisnis egai. 26 Mǝtoris lǝboii, mǝtosǝsǝloŋ lǝboii ke, savi geg a Efesus sǝb̃on ŋai, be len pǝpadaŋ hǝn naprovens Asia kavkav, atenan, aPol, esǝhar nǝvanuan isob̃ur. Egǝras galit ke nagot gail, nǝvanuan lotoum hǝni, lǝsavi got kitin. 27 Ehum nǝhes hǝn nauman sidato b̃egǝm b̃isa, mai len nǝnauan salit p̃isi ehun naim nalotuan siArtemis, nagot tovi pǝhaṽut toyalyal, b̃egǝm vi ut kǝmas. Alitenan, nǝyalyalan san dereh timasig len nǝnauan silat a Asia mai navile a pan lotolotu hǝni!”
28 Nǝboŋ lotosǝsǝloŋ hǝni, nǝlolit ipaŋpaŋ masuṽ, lukai habat ke, “Artemis ta Efesus iyalyal buni!” 29 Sǝdareh nab̃iltivile enan epul hǝn nadǝdarŋab̃uan mai nǝlol paŋpaŋ. Naluṽoh lom̃ur vi lan naut hǝn nab̃iltib̃onb̃onan, loliv gargar aKaius mai aAristarkus, auleMasetonia gǝlaru artoyar mai aPol. 30 Be nǝboŋ aPol toke tivan hǝn b̃isor mai naluṽoh, ahai susur gail lomǝtahusi. 31 Beti galevis am, lotoil a m̃o len naprovens Asia, lotolǝmas aPol, lopisul van hǝni ke, satevi lan nab̃iltib̃onb̃onan. 32 Len naut enan galevis lukai hǝn natsua, galevis am lukai hǝn natsua tile am husur nab̃onb̃onan edǝdarŋab̃u, ale isob̃ur lǝsalǝboii ke nab̃onb̃onan salit m̃os nǝsa. 33 NaJu gail lorusan aAleksada vi m̃o ale galevis len naluṽoh lukel maii hǝn nǝsa b̃ikele. Beti eb̃il hǝn navǝlan hǝn lǝb̃emǝdau hǝn b̃isor gol gai gabag. 34 Nǝboŋ naluṽoh lotokǝta lǝboii ke aAleksada tovi Ju, lomǝtahuni, lub̃on hǝn lotokai ke, “Artemis ta Efesus iyalyal buni!” Imaienan hǝn nǝhaua toru.
35 Nǝboŋ aklak hǝn nab̃iltivile tosor ṽǝhṽǝh naluṽoh hǝn lǝb̃emǝdau ike, “Lalum̃an a Efesus, nǝvanuan p̃isi lolǝboii ke nab̃iltivile Efesus ekǝtkǝta tǝban naim nalotuan siArtemis toyalyal mai nǝvat mot san toteh dan nǝmav. 36 Husur ke sǝkad avan ideh hǝn b̃ike natgalenan lǝsakitin, mǝtemǝdau, samtigol natit tomelmel. 37 Mǝtosǝhar alaruenan gǝm gegai be arsavi vanuan navǝnvǝnahan gǝlaru hǝn naim nalotuan mai arsasǝvar nagot pǝhaṽut sidato. 38 ATemetrius mai alat lotoum len nasilva maii lǝb̃isor mǝtahun avan ideh, nakotan gail losǝŋav, ikad nǝmatsistret gail; ivoi ke leriŋ nakoblenan salito len nakotan galen ideh. 39 Mǝtb̃elǝŋon natideh am, datib̃onb̃on tivoi hum nalo tokele, hǝn datb̃igole tinor. 40 Husur nǝsa tovisi damǝŋai, hum ma alat a Rom lǝb̃isor tas gidato husur na-b̃onb̃on-b̃unoh-an sidato top̃erhado, bathut savi m̃os natideh.” 41 Nǝboŋ tokǝmaienan tonoŋ, esǝvat galit ke livan.

*19:4: Mat 3.11; Mak 1.4, 7-8; Luk 3.4, 16; Jon 1.26-27