4
NǝSanhitrin ikot hǝn aPita mai aJon
Nǝboŋ aPita mai aJon artosor mai nǝvanuan gail, ahai tutumav gail, nakomada silat lotokǝtkǝta kǝkol hǝn naim siGot, mai naSattiusi gail, nǝlolit ipaŋpaŋ husur gǝlaru aroṽusan nǝvanuan gail mai arukel uri ke aYesu imaur dan nǝmatan san. Namilen ke nǝvanuan gail am lolǝboi lǝb̃imaur dan nǝmatan sum̃an aYesu. Ŋa lutah gat gǝlaru, be husur naut igomgom, loriŋ gǝlar len naim bǝbaŋis salit vir nǝboŋ pelan. Nǝvanuan isob̃ur lotosǝsǝloŋ hǝn nasoruan, lodǝlomi; lalum̃an p̃isi lotokad nadǝlomian, pǝpadaŋ hǝn lotobar 5,000.
Pelan han, alat lotoil a m̃o hǝn ahai tutumav gail, ahai p̃usan gail hǝn nalo, mai alat lotoil a m̃o len naut a Jutea, galit lub̃onb̃on len naut a Jerusalem. Annas evi ab̃iltihai tutumav, aKaiafas mai aJon mai aAleksada, mai galevis am lotovi amahean aAnnas, lutoh ei. Nǝboŋ lotogol aPita mai aJon artoil rivuh, lous gǝlaru ke, “Mǝrugol nategai len nǝdaŋan sa o len nahǝsan ase?”
Beti aPita topul hǝn aNunun aGot ikel mai galit ke, “Gamit mǝttoil a m̃o hǝn ahai tutumav gail mai gamit mǝttoil a m̃o hǝn nǝvanuan gail, damǝŋai mǝtousus ginamǝru husur navoian namrtogole hǝn nǝvanuan narien tosa. Imaur mabe? 10 Ginau nuke gamit mai nǝvanuan naut a Israel p̃isi mǝtelǝboi nategai ke, len nahǝsan aYesu Kristo ta Nasaret, mǝttop̃os gati tia len nǝhai balbal avil aGot togol tomaur dan nǝmatan, len nahǝsenan, ategai eil gegai, imaur. 11 Evi aYesu egaii natosian siGot tosor husuri nǝboŋ toke tovi,
“ ‘nǝvat gamit mǝttovi vanuan na-um-im-an mǝttomǝtahuni;
gai egǝm vi vat sua ŋai b̃elǝboi b̃igol naim b̃ihav mai b̃inor.’* Psa 118.22
12 AYesu ŋai ikad nǝdaŋan hǝn b̃ilav kuv nǝvanuan gail dan nǝsaan salito. Husur sǝkad nǝhes ideh am len navile a pan, sǝkad nǝhes ideh am aGot tolav mai nǝvanuan gail tolǝboi b̃ilav kuv gadito dan nǝpanismen hǝn nǝsaan sadito.”
13 Nǝboŋ lotokǝta lǝboii ke aPita mai aJon arsamǝtahw len galito, lumadhalǝboii ke arsasǝkul mai arovi vanuan hum nǝvanuan lǝsǝkad namitisau. Lup̃aŋ, lunau lǝboii ke alaruenan arutah mai aYesu a m̃o. 14 Be husur lotoris aulum̃an tomaur toil tǝban gǝlaru, lǝsalǝboi lǝb̃ikel natideh. 15 Ŋa lukel mai gǝlaru ke arevivile, bathut luke lihol husur gǝlaru. 16 Luke, “Datimab hǝn gǝlaru? Imasil len nǝvanuan gail p̃isi len naut a Jerusalem ke arugol namerikel len nǝdaŋan savi sǝlaru. Datsalǝboi datb̃ike savisi. 17 Be hǝn b̃igol ke satevivile len nǝvanuan gail p̃isi, ivoi ke datikai tas gǝlaru ke saarisor mai saarep̃usan am len nahǝsan aYesu.”
18 Nǝboŋ lotokis gǝlaru gǝmai, lukai tas gǝlaru ke saarisor mai saarep̃usan tǝtas am len nahǝsan aYesu. 19 Avil aPita mai aJon arusor var galit ke, “Inor len nabunusian siGot ke namrigol nǝsa aGot tokele o gamito? Mitinau risi! 20 Ginamǝru, asike namresib, namrodǝdasi. Namrimaskel husur nǝsa namrtorisi mai sǝsǝloŋ hǝni.”
21 Beti lukel mai gǝlaru tǝtas ke arb̃isor len nahǝsan aYesu am dereh aripanis, ale lugol aruvan. Lǝsǝsab̃ nap̃isal ideh hǝn lǝb̃ipansem gǝlaru bathut nǝvanuan gail p̃isi loputsan nahǝsan aGot husur nǝsa tovisi. 22 Husur atenan, narien tosa a m̃o be tomaur husur namerikel, nǝdam̃ han tosǝhor 40.
Nǝvanuan nadǝlomian gail lusor tuṽ
23 Nǝboŋ aPita mai aJon artokad navivilean, arotǝlmam van hǝn nǝvanuan sǝlar gail. Ale arukel ur nǝsa ab̃iltihai tutumav gail mai alat lotoil a m̃o len naut a Jutea, lotokele. 24 Nǝboŋ nǝvanuan nadǝlomian lotosǝsǝloŋ hǝni, len nǝnauan sua lub̃on hǝn lǝb̃ikai van hǝn aGot. Luke, “O Got gotovi Masta hǝn natit p̃isi, gaiug m̃au gugol nǝmav mai navile a pan, nǝtas mai natit p̃isi lotopat.* Exo 20.11; Psa 146.6 25 Gaiug m̃au gusor, len aNunum̃ gusor len nabuŋon atǝmanamit ta sutuai aTevit, nǝvanuan nauman sam̃, ke,
“ ‘Imab naluṽoh hǝn nǝvanuan naut tiltile gail nǝlolit ipaŋpaŋ?
Imab nǝvanuan gail lusor utaut hum lotovi enemi siNasub̃ aGot?
Lusor utaut sob̃uer.
26 Nakiŋ gail len navile a pan loutaut hǝn nǝb̃alan,
alat lotoil a m̃o hǝn nǝvanuan gail lub̃on
hǝn lǝb̃ib̃al mai Nasub̃ aGot mai aKristo san, gai totabtabuh lan.’* Psa 2.1-2
27 Len nab̃iltivile egai aHerot Antipas mai aPontius Pilate arub̃onb̃on mai alat lǝsavi Ju mai alat a Israel hǝn lǝb̃emǝtahun nǝvanuan nauman sam̃ gotosǝvati, aYesu, gototabtabuh lan.* Mat 27.1-2; Luk 23.1, 7-12; Mak 15.1; Jon 18.28-29 28 Bathut gaiug Got, gudaŋ habat, galit lugol husur nǝsa ŋai gotonau utaut hǝni, nǝsa gotonau koti sutuai tia. 29 Nasub̃ aGot, bunus nasoran salit ke lipansem ginamito beti, ale gilav na-il-b̃uri-an mai ginamit namtovi slev sam̃ gail, hǝn namtb̃ikel ur nasoruan sam̃. 30 Nǝboŋ namtb̃ikel uri, gigol nǝvanuan gail lǝb̃imaur mai gigol namerikel lǝb̃emaŋmaŋ len gail. Natgalenan lǝb̃evisi, dereh levisi len nahǝsan nǝvanuan nauman sam̃ gotosǝvati, aYesu.”
31 Nǝboŋ lotosor tuṽ tonoŋ, naut lotob̃onb̃on lan ekurkur; ale galit p̃isi lopul hǝn aNunun aGot mai lukel ur nasoruan siGot len na-il-b̃uri-an.
Nǝvanuan nadǝlomian gail lub̃on len nǝsa lotokade
32 Nǝvanuan nadǝlomian gail p̃isi lub̃on, len nǝnauan mai nǝlolito losua ale sǝkad avan ideh toke natideh san, evi esan ŋai, be natit p̃isi losum̃an salito.* Uman 2.44-45 33 Len nab̃iltidaŋan seNunun aGot, ahai pispisul gail lukel uri ke, aGot igol aYesu Kristo ile mǝhat dan nǝmatan. Ale aGot ivoi habat hǝn galito. 34 Husur sǝkad ideh len galito tom̃idol hǝn natideh. Husur alat lotokad nǝtan o naim, lop̃ur hǝn gail ale lulav nǝvat 35 hǝn lǝb̃eriŋi bathurien ahai pispisul gail. Ale lopǝpehun nǝvat hǝn b̃evi tarhǝt sinǝvanuan ideh topar.
36 Ikad avan sua, nahǝsan aJosef len nahǝmar aLevi tovi auleSaiprus. Atenan, ahai pispisul gail lokisi hǝn aParnapas, (namilen ke, “Nǝvanuan togol nǝvanuan gail lolǝŋon ivoi am len nǝlolito”). 37 AParnapas ep̃ur hǝn nǝmarireu sua san ale ilav nǝvat han hǝn toriŋi bathurien ahai pispisul gail.

*4:11: Psa 118.22

*4:24: Exo 20.11; Psa 146.6

*4:26: Psa 2.1-2

*4:27: Mat 27.1-2; Luk 23.1, 7-12; Mak 15.1; Jon 18.28-29

*4:32: Uman 2.44-45