2
Ninin Eo mei mise xat moletin xil xa laling neketen nae e Iesu
Melele xa melengien te anien xa lakesi ni ‘Pentekos’ bemei, moletin xil vus xa laling neketen nae e Iesu lamei ladi vituei e nim tei. Lev 23:15-21; Dut 16:9-11 Vatei takes, lalong tangalen tei xa nggo ut nesao e bemei nggoni votiang tei xa mu nggeih. Tangalen ak mise sen nim xa di ladotan en. Di, neta tei mistal e nim ak xa pili nggoni upang xa mitasil ba misoh e vatixil kekes. Mat 3:11; Luk 3:16 E melele nen ak, xil vus mei lapolu ni Ninin Eo. E Ninin misa xeihen mi xil xa misak ni xil di lasepin nggo hisit sepinien sav xil xa tave nae xati ti. Pol 4:31; 10:44-45; 19:6; Mak 16:17; Pol 10:46; 1Kor 13:1
E melele nen ak, Siu xil xa latexo kantri sav xil holu ladi e taon te hal Serusalem. Latemei vengan xa neketen nae e Hi nggeih e iexil bei tengan lamot mi Hi e melengien te Pentekos. Melele xa moletin xil ak lalong tangalen ak, xil holu lamei vituei tengan lakil ti naha iaxa di mistal xiak. E melele xa lamei sangas, latemanin vengan xa di lalong kil sepinien na moletin xil na Iesu nggo sepinien savsav nae xil. Xil lamesep pupu e lasis xil mun tang labit, “!Ei, moletin xil xa di lasepin iaxai, xil vus labe ngan Kaleli xil tang! Pol 1:11 ?Ma veneh iaxa di ralonge xa xil di lasepin nggo sepinien savsav xati nar xil? Xir rabe ngan Partia, Midia, e Ilam; ngan Mesopotemia, Sudea e Kapadosia; ngan Pontas e Esia; 10 ngan Frikea e Pampilia; ngan Isip e rin xil xa be Libia sangas visal Saerin. Rute e xir rabe Siu xil te hal Rom, e ngan tesav e xir labe te hal Rom xa labit xati tengan lihusil Hi e rae na Siu xil. 11 Rute sav mun labe ngan Krit e Arebia. !E tave ti neta xa ranggo ut sav xil holu xa mak, e xir vus di ralong xil di lasepin e sepinien nar xati xil usil holesok xil xa tellep pupu xa Hi di tepol ni!” 12 Xil vus latemanin e lanem holu usili. Ma lasis pilei xil mun labit, “?Naha vari koute te holesok xil ak?”
13 E rute xil lasep pepamen ni eloheoh xil labit, “!Moletin xil xai lamun tova tang e latalang ni!”
Pita misetu mi vanut moletin xil
14 Di, Pita misoh del eloheoh sav xil xa labe tei e le tei (11), e mikei nggeih ba mi vanut moletin xil ak bit, “Xir Siu xil, e xamim vus xa mudi e Serusalem e melele ak, muteong ni nou e nihit kil koute te holesok xil ak mi xamim. 15 Moletin xil ak latamun ti vaxoni ngan xa di munemi. Taxeak be naen klok makoe tang. 16 E‑e. Naha xa di mupusi nggoni ngan taxa Hi tehit lelen ni texo provet Soel tetiamu tehit,
17  ‘E melengien kor xil,
inou nisa Ninin Eo navan mi moletin xil ngasen.
Horamue e atuli namim xil lihit lelen sepinien navan xil.
E horam maxoe xil ti lipus kil nenemien xuxus xil ixo Hi,
e momatu xil lipus kil neta ixo metuveen xil.
18  E melengien xil ak, inou niteh rat Ninin Eo navan
ha ise xat moletin navan xil vus ituxoh tiramue e atou xil mun xa labe slev tang.
Reitin, xil mun, ti lihit lelen sepinien navan xil.
19  Inou nipol ni holesok xil xa tellep listal e tilang hat,
e nipisen xeihen navan e ut etan.
E ut etan, nipol ni holesok xil listal ixoni melele te vaeen:
ra ileh, e upang e eas ituvan e ut ngasen.
20  E tilang hat, meteneai mei imaluxoluk,
e aveti imei ipili ixoni ra.
Melele xa moletin xil lipus holesok xil ak mei istal,
lipus kila xa melengien xa eilep na Hi Suv sangas vastal xa mei ilepis rin na moletin xil vus.
21  E melele nen ak, ngan xil vus xa likes nou ve tutouen,
inou, Hi Suv, niteh meulien e xil.’ ” (Soel 2:28-32) Rom 10:13
22 Pita biteni mun mi xil bit, “!Tuxoli xil te hal Isrel, muteong ni sepinien xil ak! Melele xa Iesu te hal Nasaret teta tamu tetel xamim, Hi tepisen kila xa xi tehe Mesaea nan texo xeihen xa tesa ni mini tengan vapol ni merekel xil e holesok sav xil xa tellep pe valnaomim xa vasak ni mutemanin. Xamim vus mukil kuhi xa ngan ak be reitin. Sion 3:2 23 E nggusil lingxatien nan, Hi xa mikil holesok xil vus xa di mistal teling Iesu pe hemim. E xamim, mutesa maten mini melele xa mutexeih xat ngan xil xa latahusil ti rae xil na Hi tengan liti xati e eivave. Pol 4:28; Mat 27:35,50; Mak 15:24,37; Luk 23:33,46; Sion 19:18,30; Pol 3:15 24 E Hi tesak ni temea rilomun ra maten tengan nahur ti mun longpangasien teni. Vengan xa xeihen te maten misakras vahur xati. Mat 28:6; Mak 16:6; Luk 24:5; Pol 3:15; 2Saml 22:6; Sam 18:4; 116:3 25 Ngan ak nggoni ngan xa suv toto Deved tetiamu tehit lelen ni usil Iesu tehit, Sam 16:8-11
‘Vehakut, napus Hi Suv de riuk metu.
E uluk nakan ti vengan xa xi de visal nou.
26  Reitin, nabesi nou e nasa memesien ba mini.
E naling nenesien navan en xa isikoe xol tenbeok.
27  Reitin, nakila xa namaen ninin navan ti nate von maten.
E namaen ni ti tiei navan, moletin eo nan, tengan navolel e vul te tehinen. Pol 13:35
28  Xi pisen suse te meulien minou.
Nihesi nou vehakut vengan xa xi de visal nou.’ ” (Sam 16:8-11)
29 Pita biteni mun mi vanut moletin xil bit, “Tuxoli xil te hal Isrel, inou nihiteni imal tang mi xamim usil Deved, avu nar. Xi temat, e latetihin ni. E von tehinen nan da tak duxoh xosali. 1King 2:10; Pol 13:36 30 Rakila xa xi tehe provet tei. Xi tekila xa Hi tepol ni hitxatien te xeih tei mini xa isak ni tei e vatimol nan ihur voninen e mei ihe suv toto. Sam 132:11; 2Saml 7:12-13 31 Suv toto Deved tepus kil naha xa Hi ipol ni e melengien xil xa ti imei. Ma tesep usil mea rilomunen na Mesaea melele xa tehiteni tehit,
‘Hi namaen ninin navan ti nate von maten.
E namaen ni ti tiei navan, moletin eo nan, tengan navolel e vul te tehinen.’ (Sam 16:10)
32 Ngan ak di misepin usil Iesu xa Hi tesak ni temea rilomun ra maten, e xamem vus matepusi xa be reitin. Luk 24:48; Pol 1:8 33 Hi tepet rati tehe ut nesao tengan ha vate von xeihen xa de rin metu. E Tamen tesa Ninin Eo mini nggoni ngan taxa xi tehit xati mi xamem. E taxeak, naha xa mupusi e mulonge be Ninin Eo ak xa Iesu di misa ni mi xamem. Mak 16:19; Pol 7:55,56; Rom 8:34; Kol 3:1; Hib 1:3; 8:1; 10:12; 12:2; 1Pit 3:22; Sion 14:16-17; 15:26; Pol 1:4 34 Xir vus rakila xa tenave suv toto Deved ti iaxa tehe ut nesao. E Deved vari tang tesepin usil Iesu Kristo melele xa tesa sepinien ak tehit,
‘Hi Suv biteni mi Suv navan bit,
“Utotan e riuk metu,
35  ituxoh melele xa niling ngan xil xa labe elu minuk mei liti pe hem.” ’ (Sam 110:1) Mat 22:14; Mak 12:36; Luk 20:42-43; Hib 1:13
36 Misak ni, momal tengan xamim e mol‑Isrel xil vus mukil kuhi mak xa Iesu vari iaxa Hi tepol ni be Mesaea e be Suv nar. !E be xi vari xa xamim muteti xati e eivave!” Pol 5:30-31
37 Melele xa moletin xil lalong sepinien nan, iexil bon e tinexil muis. Ma lasis Pita del eloheoh sav xil mun labit, “?Tua xil, naha li vari iaxa makila mapol ni?” Luk 3:10,12,14
38 Ma Pita bit rilomun ni mi xil bit, “Xamim kekes muhiles ra tesaen xil namim e mumaen xamem mubaptaes ni xamim e his Iesu Kristo. Imak, ma Hi ileh rerat tesaen namim xil e iketeh ihos rilomun mi xamim. Ivus, Hi isa Ninin Eo nan mi xamim ixoni sanien tei. Pol 3:19 39 Xamim vus mupol ni imak vengan xa Hi tepol ni hitxatien ak tetel xamim e horamue namim xil, e tetel ngan xil vus xa ladi sotin. Reitin, Hi Suv tehit xati xa xi isa Ninin Eo nan mi ngan xil ngasen xa xi di mikes xil tengan mei lihe moletin nan xil.” Aes 57:19; Soel 2:32; Rom 10:13
40 Pita misel xat xil nggeih del sepinien sav xil mun. E dakes xil bit, “!Musis Hi tengan iteh meulien e xamim ra pangasien xa isa ni imei mi moletin tesa xil te xosali ak!” Dut 32:5; Sam 78:8; Plp 2:15 41 Di, moletin xil holu lake reitin e sepinien nan, ma lamaen eloheoh xil labaptaes ni xil. E melengien nen ak, moletin xil laduxoh taosen tol (3000) xa mei lamos del ngan xil xa laling neketen nae e Iesu. Pol 2:47; 4:4; 5:14; 6:7; 11:21,24; 21:20 42 E melengien xil ngasen, moletin xil ak di langgusil xat sexien xil ak: lamei vituei, lateong xat naha xa eloheoh xil di lapispisi ni mi xil, laseti anien mi xil, langgur Anien Eo na Suv, e di lasis vituei. Pol 2:46; 20:7
Sexien na ngan xil xa laling neketen nae e Iesu
43 Melengien xil holu mei mitavi, e Hi di pol ni merekel xil e sexien xil holu xa tellep nggo he eloheoh xil. Misak ni, moletin xil vus latemanin ni e lamerere ni Hi mak mu. Pol 5:5,11; 19:17; 5:12; 6:8; 14:3; 15:12 44 Ngan xil vus xa laneket e Iesu, vehakut labe vituei, e di laso viton holesok nae xil tengan ti litutou ni ti e xil xa labe tamure ni neta ngan. Pol 4:32 45 E rute ngan xil di lapos ni tan nae mu rut holesok nae xil, e lasa mani teni ba tengan vatutou ni ngan xil xa labe tamure ni neta. Pol 4:34-35 46 Melengien xil ngasen, xil lamei vituei e vioh te Nim Eo na Hi. E tim sae xil, laso viton anien ae del tinae hos e di langganien vituei del sien. Luk 24:53; Pol 2:42 47 Xil di latepet rat Hi, e moletin xil vus di lamerere ni xil. E melengien xil vus, Suv Iesu di misak ni moletin holu mu mei di lamos e xil e xi di miteh meulien e xil. Pol 2:41; 4:4; 5:14; 6:7; 11:21,24; 21:20

2:1: Lev 23:15-21; Dut 16:9-11

2:3: Mat 3:11; Luk 3:16

2:4: Pol 4:31; 10:44-45; 19:6; Mak 16:17; Pol 10:46; 1Kor 13:1

2:7: Pol 1:11

2:21: Rom 10:13

2:22: Sion 3:2

2:23: Pol 4:28; Mat 27:35,50; Mak 15:24,37; Luk 23:33,46; Sion 19:18,30; Pol 3:15

2:24: Mat 28:6; Mak 16:6; Luk 24:5; Pol 3:15; 2Saml 22:6; Sam 18:4; 116:3

2:25: Sam 16:8-11

2:27: Pol 13:35

2:29: 1King 2:10; Pol 13:36

2:30: Sam 132:11; 2Saml 7:12-13

2:32: Luk 24:48; Pol 1:8

2:33: Mak 16:19; Pol 7:55,56; Rom 8:34; Kol 3:1; Hib 1:3; 8:1; 10:12; 12:2; 1Pit 3:22; Sion 14:16-17; 15:26; Pol 1:4

2:35: Mat 22:14; Mak 12:36; Luk 20:42-43; Hib 1:13

2:36: Pol 5:30-31

2:37: Luk 3:10,12,14

2:38: Pol 3:19

2:39: Aes 57:19; Soel 2:32; Rom 10:13

2:40: Dut 32:5; Sam 78:8; Plp 2:15

2:41: Pol 2:47; 4:4; 5:14; 6:7; 11:21,24; 21:20

2:42: Pol 2:46; 20:7

2:43: Pol 5:5,11; 19:17; 5:12; 6:8; 14:3; 15:12

2:44: Pol 4:32

2:45: Pol 4:34-35

2:46: Luk 24:53; Pol 2:42

2:47: Pol 2:41; 4:4; 5:14; 6:7; 11:21,24; 21:20