8
AYesu evǝŋan alalum̃an lotovi 4,000
(Mat 15.32-39)
Len nǝboŋ sual am, ikad nab̃iltiluṽoh lotogǝm b̃onb̃on, ale lǝsǝkad natideh hǝn lǝb̃ihani. AYesu ekis ahai susur gail gǝm hǝni, ikel mai galit ke, “Nǝlogw itaŋis naluṽoh egai bathut lutah mai ginau husur nǝmariboŋ totor tia ale lǝsǝkad natideh hǝn lǝb̃ihani. Nǝmal ihat galit tia. Nǝb̃esǝvat galit van, dereh limatmatioṽ husur nametp̃isal, ale galit galevis, nap̃isal salit ebǝlav, lutoh a tut.” Ahai susur san gail lusor vari ke, “Be naut egai eb̃ǝb̃esw, ipat sǝb̃on. Avan ideh elǝboi b̃isab̃ nabǝta a be len naut egai tonor hǝn b̃evǝŋan alat eg?” AYesu eus galit ke, “Mǝtukad natuhbǝta evis?” Luke, “Emǝlevru.”
Beti aYesu ikel mai naluṽoh ke lebǝtah len tan. Ale itariv nabǝta tomǝlevru, ikel nasipaan, eb̃ur gail, ilav gail mai ahai susur san gail hǝn lǝb̃epǝpehun gail van hǝn naluṽoh. Ale lugole. Ikad natuhieh evis ŋai lotokade. Nǝboŋ aYesu tokel nasipaan hǝn gail, ikel mai ahai susur san gail ke lepǝpehuni am. Nǝvanuan gail luhan vǝhanukub. Ale ahai susur losǝŋon nasughanian topat, gol nǝhad emǝlevru lopul. Ikad alalum̃an lotovi 4,000 ei.
Nǝboŋ lotohan tonoŋ, aYesu esǝvat alaten vahim. 10 Ale vǝha-sua ŋai isah len nab̃ot mai ahai susur san gail ale lovi lan naut a Talmanuta.
NaFarisi gail lous taltal hǝn namerikel sua
(Mat 16.1-4)
11 NaFarisi gail logǝm hǝn aYesu ale lotub̃at ṽitṽituh maii. Lolǝŋon ke tigol nǝsaban ŋa lous taltal ke tigol namerikel hǝn nǝmav.* Lunau ke aYesu edǝdas b̃igol namerikel b̃egǝm len nǝmav. Ale lǝb̃eusi hǝni, nǝboŋ b̃edǝdas b̃igole, dereh lelǝboi lǝb̃ekisi hǝn nǝvanuan gǝgǝras, hum ma lelǝboi lǝb̃ikot hǝni sil nǝsaban. 12 Nǝboŋ tosǝsǝloŋ hǝn natenan, aYesu eŋud habat, ike, “Naur ta damǝŋai lous namerikel mabe? Nukel nakitinan mai gamit ke, asike nugol namerikel ideh hǝn mǝtb̃erisi boŋ ideh!”
13 Ŋa isah tǝlmam len nab̃ot, eriŋ naut enan, igam tukot len nab̃iltiwai.
Nayis hiFarisi gail mai siHerot
(Mat 16.5-12)
14 Ahai susur gail nǝlolit iboŋboŋ hǝn nabǝta. Lǝsǝkad nǝhanian ideh len nab̃ot, be natuhbǝta sua ŋai. 15 Ale aYesu isor p̃usan mai galito, ike, “Mǝtelǝlǝgau hǝn gamit gabag! Mǝtekǝtkǝta gol gamito dan nayis hiFarisi gail mai nayis hiHerot Antipas.”
16 Nǝboŋ lotosǝsǝloŋ hǝn natenan lotub̃at ṽitṽituh mai galit gabag husur lǝsǝkad nabǝta ideh. 17 AYesu elǝboi nǝnauan salit tia, ŋa ike, “Gamit mǝtuhol husur nabǝta mǝtsǝkade hǝn nǝsa? Mǝtsalǝboi sǝhoti, mǝtsasǝsǝloŋ lǝboii a? Nǝkadumit egǝm ṽonṽon a? 18 Mǝtukad namǝtamito be mǝtodǝdas mǝtb̃ekǝta a? Mǝtukad nǝdariŋamito, be mǝtodǝdas mǝtb̃esǝsǝloŋ a?* Jer 5.21; Eze 12.2 Mǝtsǝnau tǝlmam hǝn 19 nǝboŋ notob̃ur nabǝta hilat lotovi 5,000 a? Mǝtosǝŋon nasughanian hǝn nǝhad evis lotopul?” Ale lusor vari ke, “Sǝŋavur pisan eru.”
20 AYesu eus galit ke, “Ale nǝboŋ notob̃ur nabǝta tomǝlevru hilat lotovi 4,000, mǝtosǝŋon nasughanian hǝn nǝhad evis lotopul?” Ale lusor vari ke, “Mǝlevru.”
21 Ale eus galit ke, “Be mǝtsalǝboi sǝhoti sal a?”
AYesu igol ametb̃esw sua ekǝta
22 Nǝboŋ lotobar naut a Petsaita, nǝvanuan galevis losǝhar ametb̃esw sua van hǝn aYesu, ale loŋir aYesu hǝn b̃ibari hǝn b̃ekǝta. 23 Ale aYesu etǝgau navǝlan ametb̃esw, esǝhari vivile dan navile. Beti ep̃ulai len namǝtan gǝlaru, eriŋ navǝlan gǝlar lan ale eusi ke, “Goris natideh m̃au a?”
24 Ametb̃esw ekǝta tǝlmam, ike, “Noris nǝvanuan lotohum nǝhai lotoyaryar.”
25 Beti aYesu eriŋ navǝlan gǝlaru tǝtas len namǝtan ametb̃esw. Nakǝtaan etǝlmam ale eris natit p̃isi lumasil. 26 AYesu esǝvati vahim, ike, “Sagiyar tur len navile.” Len natosian galevis ta sutuai ike, “Givahim, be len navile sagikel nǝsa tovisi hǝn gaiug mai avan ideh.”
APita ikel kot aKristo
(Mat 16.13-20; Luk 9.18-21)
27 AYesu mai ahai susur gail loriŋ naut a Kalili, lovi lan navile gail lotodar vis naut a Sisarea Filippi. Len nǝyaran salit van, aYesu eus ahai susur san gail ke, “Nǝvanuan gail luke ginau novi ase?” 28 Lusor vari ke, “Galevis luke gotovi aJon Baptais, galevis am luke Elijah, galevis tile am luke ahai kelkel ur sua ta sutuai.” 29 Beti eus galit ke, “Be gamito, mǝtunau ke ginau ase?” Ale aPita isor vari ke, “Gaiug govi aKristo, aGot totabtabuh lan.”
30 Ŋa aYesu ikai tas galit ke salikel natenan mai avan ideh.
AYesu epǝhav utaut hǝn nǝmatan san
(Mat 16.21-23; Luk 9.22)
31 Len nǝboŋ enan aYesu etub̃at hǝn b̃eṽusan ahai susur san gail ke aNatun Nǝvanuan timaslǝŋon tisa vǝsa len natit tisob̃ur. Alat lotoil a m̃o hǝn nǝvanuan gail, ab̃iltihai tutumav gail mai ahai p̃usan gail hǝn nalo limasmǝtahuni. Timasmat ale len nǝmariboŋ b̃itor timasle mǝhat dan nǝmatan. 32 Ikel p̃arp̃ar hǝn natgalenan, ale aPita esǝhar aYesu hǝn b̃isor sǝb̃on maii, etub̃at sor lan husur tokǝmaienan. 33 AYesu ipair, eris ahai susur san gail, ale esivoh len aPita, ike, “Gevi tahw dan ginau Setan! Nǝnauan sam̃ gail lǝsǝpat len nǝsa aGot tolǝŋoni, lohusur nalǝŋonian sinǝvanuan ŋai.”
Na-husur-aYesu-an
(Mat 16.24-28; Luk 9.23-27)
34 Beti aYesu ekis naluṽoh mai ahai susur san gail gǝm hǝni. Ikel mai galit ke, “Avan ideh b̃elǝŋon ke b̃ehusur ginau, timaske, ‘Aoa,’ hǝn nǝnauan mai nalǝŋonian san gabag, timasvus nǝhai balbal san, tehusur ginau. 35 Husur avan ideh b̃elǝŋon ke b̃etǝgau gat nǝmauran san gabag, nǝmauran san dereh timasig. Be nǝmauran san b̃imasig m̃os ginau mai na-kel-uri-an tovoi, dereh tikad nǝmauran vi sutuai. 36 Nǝvanuan b̃ikad natit p̃isi len navile a pan be nǝmauran san vi sutuai b̃imasig, imabe? Ikad nǝsa? 37 Sǝkad natideh. Nǝvanuan edǝdas b̃eviol hǝn natideh hǝn b̃ikad nǝmauran enan vi sutuai tǝtas am. 38 Husur avan ideh b̃emǝmau len ginau mai nasoruan sagw len nǝhon naur ta damǝŋ egai lǝsǝdaŋ len aGot be lotopul hǝn nǝsaan, aNatun Nǝvanuan dereh temǝmau len atenan balai nǝboŋ b̃egǝm mai aŋel siGot gail len nǝyalyalan mai namǝnas seTǝman.”

*8:11: Lunau ke aYesu edǝdas b̃igol namerikel b̃egǝm len nǝmav. Ale lǝb̃eusi hǝni, nǝboŋ b̃edǝdas b̃igole, dereh lelǝboi lǝb̃ekisi hǝn nǝvanuan gǝgǝras, hum ma lelǝboi lǝb̃ikot hǝni sil nǝsaban.

*8:18: Jer 5.21; Eze 12.2

8:26: Len natosian galevis ta sutuai ike, “Givahim, be len navile sagikel nǝsa tovisi hǝn gaiug mai avan ideh.”