7
AYesu isor husur nǝsa togol nab̃iŋb̃iŋalan len nǝvanuan
(Mat 15.1-9)
Boŋ sua naFarisi mai ahai p̃usan gail hǝn nalo logǝm len naut a Jerusalem hǝn lǝb̃eris aYesu. Lobunus ahai susur galevis siYesu lotohan be lǝsakǝkasǝval. (Navǝlalit saveveu len nǝnauan siFarisi gail husur naFarisi mai naJu gail p̃isi am lohusur tin hǝn naṽide silat ta sutuai toke limaskǝkasǝval len naṽide tonor beti lolǝboi lǝb̃ihan. Nǝboŋ lototǝlmam dan nǝmaket, asike luhan vir lǝb̃elilos.* Len nasoruan ta Kris, naut egai elǝboi b̃ikad namilen ke: asike luhan vir lǝb̃ekǝkas hanian ideh lotoṽuri. Lohusur naṽide tosob̃ur am ta sutuai hum nakǝkasan hǝn nab̃iliwai munmun, nab̃iliwai totile mai naketel gail.) Len natosian ta sutuai esuhud hǝn nasoruan toke nab̃iliwai munmun, nab̃iliwai totile, naketel mai nǝmel gail.
Imaienan naFarisi mai ahai p̃usan gail hǝn nalo lousi ke, “Imabe ahai susur sam̃ gail lǝsahusur naṽide sihaṽut sidat gail ta sutuai, lǝsahusur naṽide hǝn nakǝkasǝvalan, be luhan nabǝta?”
AYesu ikel mai galit ke, “Gamit mǝtovi vanuan gǝgǝras, nǝsa mǝtukele, mǝtsagole! AIsaiah ekitin nǝboŋ tokel ur nasoruan siGot husur gamito ke,
“ ‘Nǝvanuan galegai loputsan nahǝsagw len nasoran salito,
wake len nǝlolito, lunau ke notovi naut kǝmas.
Lulotu sob̃uer hǝn ginau,
lop̃usan hǝn nakelean sinǝvanuan,
hum tovi lo sagw.’* Isa 29.13
Husur gamito mǝtugam dan nakelean todaŋ siGot hǝn mǝtb̃ehusur tin hǝn naṽide samit ta sutuai lotovi nap̃usanan sinǝvanuan ŋai.”
Ale ikele am mai galit ke, “Gamit mǝtukad namitisau hǝn nagelean, husur mǝtugel tabtab hǝn nakelean todaŋ siGot hǝn mǝtb̃eil gǝgat len naṽide samit ta sutuai. Mǝtunau ke nakelean san savi natideh a? 10 Mitinau nǝsa aMoses toke, ‘Putsan atǝmam̃ mai anam̃ matmat len nǝnauan sam̃,’* Exo 20.12; Deu 5.16 mai ‘Avan ideh tosor tosa vǝsa hǝn atǝman o anan, gai timasmat tebun.’* Exo 21.17; Lev 20.9 11 Be gamit mǝtuke ivoi hǝn avan ideh b̃ikel mai atǝman o anan ke, ‘Nǝsa notokade hǝn nǝb̃evi tarhǝt sam̃, noviol hǝni tia mai aGot.’ 12 Imagenan mǝtuke inor ŋai hǝn asike evi tarhǝt setǝman mai sinan len nam̃idolan sǝlaru. 13 Ale len naṽide ta sutuai mǝttokade, mǝtugol ke nakelean siGot evi naut kǝmas ŋai. Gamit mǝtugol natit isob̃ur tomaienan.”
Natit gail lotogol nǝvanuan saveveu
(Mat 15.10-20)
14 Beti aYesu ekis naluṽoh gǝmai. Ikel mai galit ke, “Gamit p̃isi, mǝtesǝsǝloŋ hǝn ginau, mǝtelǝboi nategai. 15-16 Nǝvanuan eb̃iŋb̃iŋal len nǝhon aGot mabe? Sǝkad natideh topat vivile len niben nǝvanuan tolǝboi b̃igol b̃eb̃iŋb̃iŋal nǝboŋ natenan tob̃is lan. Ao, evi nǝsa tovivile dan nǝvanuan togol saveveu.” Ikad natosian galevis ta sutuai tosuhud hǝn naves egai ke: 16 Avan ideh tokad nǝdariŋan hǝn b̃esǝsǝloŋ, tesǝsǝloŋ m̃au!
17 Nǝboŋ aYesu toriŋ naluṽoh hǝn b̃evi lohoim, ahai susur san gail lous kitev namilen nasoruan kǝta tomadhakele. 18 Ale ikel mai galit ke, “Gamit am mǝtsalǝboi sǝhoti a? Mǝtsalǝboii ke natit p̃isi vivile tob̃is len niben nǝvanuan salǝboi b̃igol b̃eb̃iŋb̃iŋal a? 19 Husur nǝboŋ tob̃is, sab̃is len nǝlon, be evi lan natǝbaŋ ale evivile vi lan nalitavtav.” (Nǝboŋ tokǝmaienan, aYesu ikele ke nǝhanian p̃isi iveveu.)
20 Beti aYesu ike, “Evi nǝsa tovivile len nǝlon nǝvanuan togol tosa, saveveu. 21 Husur natgalegai logǝm len nǝlon nǝvanuan: nǝnauan tosa, naitian tosa, navǝnahan, nagolean hǝn nǝmatan, 22 naitian tob̃ur kotov nǝlahan, na-lǝŋon-masuṽ-an hǝn natite, nagolean sasa gail, nagǝgǝrasan, naṽide naitian taṽtaṽor, nǝlon tovǝvǝnah, nasoruan tomǝdas nahǝsan nǝvanuan o tomǝdas nahǝsan aGot, nǝ-patpat-gai-mǝhat-an mai namelmelan. 23 Natgalen p̃isi lotosa logǝm len nǝlon nǝvanuan. Evi natgalenan togol nǝvanuan tob̃iŋb̃iŋal, saveveu.”
Nadǝlomian sepǝhaṽut sua savi Ju
(Mat 15.21-28)
24 AYesu ile mǝhat, eriŋ naut enan, evi lan naut gail pǝpadaŋ hǝn naut a Tair. Eb̃is lohoim sua, be emǝtahun avan ideh b̃elǝboii ke totoh ei. Be edǝdas b̃esusuan naut totoh lan.
25 Ikad napǝhaṽut sual ei, nanunun nǝmargobut tob̃is len anatvavin. Nǝboŋ nǝbareab enan tosǝsǝloŋ hǝni ke aYesu totoh, vǝha-sua ŋai egǝm hǝni, iteh bathurien. 26 Evi atob̃taKris lotopasi len naut a Fonisia a Siria. Eus aYesu hǝn b̃ehut natǝmat dan anatvavin. 27 AYesu ikel maii ke, “Anatugw gail lihanukub bai. Sanor hǝn nǝb̃ilav kuv nabǝta hinatugw gail hǝn nǝb̃ibar hǝni van hǝn nalipah gail.” 28 Alitenan isor vari ke, “Evoi Nasub̃, be nalipah gail pipitev am lolǝboi lǝb̃ihan nasugbǝta hilahutai.”§ NaJu gail lokis alat lǝsavi Ju hǝn nalipah gail ale len naut egai aYesu ike, “Ivoi hǝn nǝb̃evi tarhǝt seJu gail ŋai.” Ale apǝhaṽut isor vari ke hum ma tokad na-vi-tarhǝte-an ideh am hǝn b̃evi tarhǝt san hǝni. 29 AYesu ikel maii ke, “Bathut na-sor-vari-an sam̃ tovoi, givan, natǝmat eriŋ anatvavim̃, igam dani tia.”
30 Alitenan etǝlmam vahim. Ale nǝboŋ tovi lohoim san isab̃i ke, anatvavin topat mǝdau len nǝmel, ale natǝmat tomakuv dani tia.
AYesu igol nab̃ut sua imaur
31 AYesu eriŋ naut gail pǝpadaŋ hǝn nab̃iltivile Tair, iyar tur len nab̃iltivile Siton mai naut a Tekap̃olis van vǝbar Nab̃iltiwai Kalili.** Naut a Tekap̃olis evi naut tokad navile tosǝŋavur lan. 32 Nǝvanuan galevis losǝhar nab̃ut sua van hǝn aYesu ale loŋiri hǝn b̃eriŋ navǝlan lan. 33 AYesu esǝhar sǝb̃on hǝni vi tut kǝkereh dan naluṽoh ale esiriv hǝn nǝŋarhuvǝlan gǝlaru len nǝdariŋan gǝlaru. AYesu ep̃ulai, ibar namean atenan 34 ale ekǝta vi mǝhat vi lan nǝmav, ekilob ale ikel mai nab̃ut ke, “Effata!” (namilen ke, “Sǝŋav!”). 35 Vǝha-sua ŋai nǝdariŋan nab̃ut gǝlaru arosǝŋav, namean emǝlala, isor imasil. 36 Ale aYesu ikel buni mai nǝvanuan gail ei ke salikel ur nǝsa tovisi. Be naut kǝmas tokaikai tasi maienan, lukelkel uri am. 37 Galit lumaŋmaŋ vǝsa. Luke, “Igol ivoi hǝn natit p̃isi togole, ale igol alat lotodariŋ b̃ulol, losǝsǝloŋ mai nab̃ut gail, igol lusor.”

*7:4: Len nasoruan ta Kris, naut egai elǝboi b̃ikad namilen ke: asike luhan vir lǝb̃ekǝkas hanian ideh lotoṽuri.

7:4: Len natosian ta sutuai esuhud hǝn nasoruan toke nab̃iliwai munmun, nab̃iliwai totile, naketel mai nǝmel gail.

*7:7: Isa 29.13

*7:10: Exo 20.12; Deu 5.16

*7:10: Exo 21.17; Lev 20.9

7:15-16: Ikad natosian galevis ta sutuai tosuhud hǝn naves egai ke: 16 Avan ideh tokad nǝdariŋan hǝn b̃esǝsǝloŋ, tesǝsǝloŋ m̃au!

§7:28: NaJu gail lokis alat lǝsavi Ju hǝn nalipah gail ale len naut egai aYesu ike, “Ivoi hǝn nǝb̃evi tarhǝt seJu gail ŋai.” Ale apǝhaṽut isor vari ke hum ma tokad na-vi-tarhǝte-an ideh am hǝn b̃evi tarhǝt san hǝni.

**7:31: Naut a Tekap̃olis evi naut tokad navile tosǝŋavur lan.