26
Na-sor-utaut-an hǝn lǝb̃itah gat aYesu
(Mak 14.1-2; Luk 22.1-2; Jon 11.45-53)
Nǝboŋ aYesu tokǝmaienan tonoŋ, ikel mai ahai susur san gail ike, “Mǝtolǝboii tia ke nǝboŋ nǝmariboŋ b̃eru b̃inoŋ dereh tikad nǝPasova, ale aNatun Nǝvanuan, dereh leriŋi len navǝlan alat lǝb̃ip̃os gati len nǝhai balbal.”
Len namityal enan ab̃iltihai tutumav mai alat lotoil a m̃o hǝn nǝvanuan gail, lub̃onb̃on len nab̃iltiim seb̃iltihai tutumav, nahǝsan aKaiafas. Lusor utaut hǝn lǝb̃igol nagǝrasian ale tah gat aYesu hǝn lǝb̃igol b̃imat. Be luke, “Sadatigole len Nǝhanan egai, hǝn asike nǝvanuan gail lǝb̃eluṽoh hǝn lǝb̃ib̃al taṽtaṽor, mǝdas natit gail.”
Napǝhaṽut sua evǝhas aYesu
(Mak 14.3-9; Jon 12.1-8)
Len nǝboŋ enan, aYesu itoh len naut a Petani len naim seSimon tokad naleprosi a m̃o. Ale napǝhaṽut sua tolav nab̃otel lotoum hǝni hǝn nǝvat topǝhw, egǝm hǝn aYesu tohan. Ilav nab̃otel enan topul hǝn naoil pǝhpǝhas tosusau, nǝvat han totibau, ale eb̃iri len nǝkadun aYesu. Nǝboŋ ahai susur gail lotoris natenan, nǝlolit epǝŋasi. Luke, “Imabe tomǝdas natenan? Ivoi am tap̃ur hǝni m̃os nǝvat tosob̃ur ale tǝlav nǝvat enan mai namǝsal gail.” 10 Be aYesu tolǝboi natenan ikel mai galit ke, “Imabe mǝtugol nǝlon alitegai isa? Gai igol natit tokab hǝn ginau. 11 Mitinau nategai! Namǝsal gail lutoh mai gamit akis, be ginau, asike nutoh tabtab hǝn ginau.* Deu 15.11 12 Nǝboŋ alitegai tob̃ir naoil len ginau, eutaut hǝn nibegw hǝn lǝb̃itavuni. 13 Nukel nakitinan mai gamit ke, len naut p̃isi len navile a pan lotokel ur na-kel-uri-an tovoi lan, dereh lisor husur nǝsa alitegai togole, gol ke nǝvanuan gail lǝb̃inau gati.”
AJutas isor utaut hǝn b̃ep̃ur hǝn aYesu
(Mak 14.10-11; Luk 22.3-6)
14 Beti, ahai susur lotovi 12, galit sua, nahǝsan aJutas Iskariot, ivan hǝn ab̃iltihai tutumav gail, 15 ike, “Nǝb̃eriŋ aYesu len navǝlamito, mǝtudam̃ hǝn mǝtb̃ilav nǝvat tevis mai ginau?” Ale lulav nakoin nasilva tovi 30 maii.* Zec 11.12 16 Len nǝboŋ enan van, aJutas idas p̃isal hǝn b̃eriŋ aYesu len navǝlalito.
NǝPasova namǝkot
(Mak 14.12-21; Luk 22.7-13, 21-23; Jon 13.21-30)
17 Len nǝmariboŋ metǝkav hǝn Nǝhanan hǝn nabǝta sǝkad nayis lan, ahai susur gail logǝm hǝn aYesu, lousi ke, “Golǝŋon ke namteutaut hǝn gǝb̃ihan nǝPasova a be?” 18 Ale ike, “Mǝtevi lan nab̃iltivile Jerusalem. Dereh mǝteris naulum̃an sual ei, ale kel maii ke, ‘Ahai p̃usan ike: Nǝboŋ sagw egǝm pǝpadaŋ. Dereh nihan nǝhanian hǝn nǝPasova mai ahai susur sagw gail len naim sam̃.’ ” 19 Ŋa ahai susur gail lugol nǝsa aYesu tokel mai galito, ale loutaut hǝn nǝhanian hǝn nǝPasova.
20 Nǝboŋ namityal tomasur, aYesu itah mai ahai susur lotovi 12 len natev hǝn lǝb̃ihan. 21 Nǝboŋ lotohanhan sal, ike, “Nukel nakitinan mai gamit ke, gamit sua dereh teriŋ ginau len navǝlan aenemi sagw gail.”* Psa 41.9 22 Ahai susur gail nǝlolit isa masuṽ, ale galit ṽisusua lotub̃at usi ke, “Nasub̃, ase lai? Savi ginau a?” 23 Isor var galit ke, “Gamit mǝttohanhan mai ginau, gamit sua toriŋ navǝlan len nasiloh mai navǝlagw, dereh teriŋ ginau len navǝlan aenemi sagw gail. 24 Husur aNatun Nǝvanuan dereh timasmat hum lototos husuri a m̃o, avil atenan toriŋ aNatun Nǝvanuan len navǝlan aenemi san gail, nǝmauran sitenan tisa vǝsa tibatbat! Tavoi am hǝn atenan ke anan asike tǝpasi!”* Psa 22.2-19; Isa 53 25 Ale aJutas, gai b̃eriŋi len navǝlan aenemi san gail, gai am eusi ke, “Hai p̃usan, savi ginau a?” Ale aYesu isor vari ke, “Evoi, gaiug boh gukele.”
Nǝhanan mǝkot siNasub̃
(Mak 14.22-26; Luk 22.14-20; 1Kor 11.23-25)
26 Nǝboŋ lotohan tin sal, aYesu ilav nabǝta, ale esipa lan, eb̃uri, beti ilavi mai ahai susur gail, ike, “Lavi, hani, nibegw bogai.” 27 Ale nǝboŋ tolav nab̃iliwai topul hǝn nǝwain, esipa hǝni ale ilavi mai galito, ike, “Gamit p̃isi mǝtemun lan, 28 husur nǝda hagw bogai, aGot tota gat na-kel-gati-an san lan mai nǝvanuan san gail.* Exo 24.8; Jer 31.31-34 Nǝda eg hagw b̃isel, eṽusan nǝmatan sagw tohum natutumavan hǝn b̃erub̃at nǝsaan gail dan nǝvanuan tosob̃ur. 29 Ale nukel mai gamit ke, nǝwain egai, len natohan pipihabǝlan aTǝmagw, nǝwain eg dereh tiveveu, ale gagai van asike nomun nǝwain egai van vǝbar nǝboŋ nǝb̃emuni mai gamit ei.” 30 Beti lokǝkai hǝn nǝb̃e hǝn nalotuan ale lovivile, lovi lan Naṽehuh Oliv.
AYesu epǝhav utaut hǝn na-sor-mǝtahuni-an sePita
(Mak 14.27-31; Luk 22.31-34; Jon 13.36-38)
31 Beti aYesu ikel mai galit ke, “Len mariug egai dereh gamit p̃isi mitigam dan ginau. Husur len natosian siGot ike,
“ ‘Dereh niṽabun nǝvanuan nasipsip,
ale navǝshǝsipsip ligam ṽisusua.’* Zec 13.7
32 Avil, nǝboŋ nǝb̃imat ale aGot b̃igol nǝb̃ile mǝhat, dereh neil a m̃o hǝn gamito vi lan naut a Kalili.” 33 Ale aPita isor vari, ike, “Naut kǝmas nǝvanuan p̃isi lǝb̃igam dan gaiug, ginau asike nugam dan gaiug boŋ ideh!” 34 AYesu isor vari ke, “Nukel nakitinan mai gaiug ke, len mariug eg ŋai, a tahw hǝn natoulum̃an b̃ekǝkǝraiko, dereh gikel vǝha-tor hǝni ke gǝsalǝboi ginau!” 35 APita ikel maii ke, “Ao, naut kǝmas nǝb̃imat mai gaiug, asike nukele ke nǝsalǝboi gaiug!” Ale ahai susur gail p̃isi lokǝmaienan.
AYesu isor tuṽ a Ketsemane
(Mak 14.32-42; Luk 22.39-46)
36 Beti aYesu iyar mai galito vi lan naut a Ketsemane, ale ikel mai ahai susur gail ke, “Mǝtebǝtah gegai, ale nivan ea hǝn nǝb̃isor tuṽ.” 37 Esǝhar aPita mai anatun aSepeti gǝlaru, aJemes mai aJon, etub̃at lolosa, nǝlon isa vǝsa habat. 38 Ale ikel mai galit ke, “Nulolosa masuṽ! Ehum nalolosaan ikabut gol nǝlogw van numat! Mititoh gegai, mitilele mai ginau!”
39 Nǝboŋ toyar van kǝkereh am, ib̃ov len tan, kǝta vi pan, ike, “Tata sagw, b̃ike b̃inor len nalǝŋonian sam̃, gilav kuv nab̃iliwai hǝn na-lǝŋon-isa-vǝsa-an egai dan ginau.* Len nasoruan siGot ta m̃o, nǝboŋ lotoke nab̃iliwai, lusor husur na-lǝŋon-isa-vǝsa-an sinǝvanuan mai nǝlol paŋpaŋ siGot. Wake sagigol nǝsa notolǝŋoni, Tata gigol nǝsa ŋai gaiug gotolǝŋoni.”
40 Beti etǝlmam van hǝn ahai susur totor enan, isab̃ lotopatmari. Ikel mai aPita ke, “Mǝtsǝdaŋ sǝbar mǝtb̃ilele mai ginau len nǝhaua tosua ŋai a? 41 Mǝtehulahul ale sor tuṽ hǝn asike mǝtb̃iteh len nǝsaan totaltal ke mǝtehusuri. Naut kǝmas nǝlomito elǝŋon b̃igol nǝsa tonor, nibemit sǝdaŋ, edǝdasi.”
42 Ale aYesu eriŋ galit tǝtas, isor tuṽ, ike, “Tata sagw, gǝb̃ike sanor len nalǝŋonian sam̃ hǝn gǝb̃ilav kuv nab̃iliwai hǝn na-lǝŋon-isa-vǝsa-an egai dan ginau, avil gǝb̃ike nemuni, gigol nǝsa gotolǝŋoni!”
43 Nǝboŋ tosor tuṽ tonoŋ etǝlmam tǝtas, isab̃ lotopatmari husur namǝtalit inoṽ masuṽ. 44 Ŋa eriŋ galit tasi am, ivan, isor mai aTǝman tǝtas hum togole tia. 45 Beti etǝlmam van hǝn ahai susur totor, ikel mai galit ke, “Mǝtupat sal a? Mǝtuŋavŋav sal a? Mǝteris! Namityal egǝm pǝpadaŋ. Avan sua dereh teriŋ aNatun Nǝvanuan len navǝlan alat nǝsaan ta bogai! 46 Mitile mǝhat, dativan. Mǝteris, atenan b̃eriŋ ginau len navǝlalito satogǝm pǝpadaŋ.”
Lutah gat aYesu
(Mak 14.43-50; Luk 22.47-53; Jon 18.3-12)
47 Nǝboŋ aYesu tosorsor sal, aJutas tosua len tosǝŋavur pisan toru, egǝmai. Itah mai nab̃iltiluṽoh lototǝgau nab̃u nǝb̃alan mai nǝbatw gail. Ab̃iltihai tutumav gail mai alat lotoil a m̃o hǝn nǝvanuan gail losǝvat naluṽoh enan. 48 Ale aJutas isor utaut hǝn naṽusanian sua mai galit a m̃o, ike, “Nǝboŋ nǝb̃esum̃ nǝtarhon atenan, gai bolai. Tah gati.” 49 Ale vǝha-sua ŋai ivan hǝn aYesu ike, “Ivoi, Hai p̃usan,” ale esum̃ nǝtarhon. 50 AYesu ikel maii ke, “Tegai, gaiug gigol nǝsa gotogǝm m̃osi.”
Beti logǝm tǝban aYesu, lutah gati. 51 Ŋa galit sua lototah mai aYesu eliv kuv nab̃u nǝb̃alan san, ita kotov nǝdariŋan naslev seb̃iltihai tutumav. 52 Beti aYesu ikel maii ke, “Riŋ tǝlmam hǝn nab̃u sam̃, bathut avan ideh tob̃al hǝn nab̃u nǝb̃alan, dereh nab̃u nǝb̃alan tigol nǝmatan san! 53 Gamit mǝtsalǝboii ke nolǝboi nǝb̃eus aTǝmagw hǝn na-vi-tarhǝte-an san. Ale nǝtausi, gai tasǝvat nab̃iltivǝshǝŋel tovi 12 gag ŋai. 54 Nǝtagol tomagenan, natosian siGot lotoke timasvisi maiegai, lisarpoh mabe?”
55 Len namityal enan ŋai aYesu ikel mai naluṽoh ke, “Imabe mǝtogǝm, lav nab̃u nǝb̃alan mai nǝbatw gail gǝmai hǝn mǝtb̃itah gat ginau hum notovi vanuan nǝb̃alan toke tib̃al mai alat lotoil a m̃o? Imabe mǝtsǝtah gat ginau len naholǝvat todar vis naim siGot? Nobǝtah, nop̃usan ei len nǝmariboŋ p̃isi. 56 Avil nǝsa tovisi gagai evisi hǝn natosian sihai kelkel ur b̃isarpoh.”
Beti ahai susur san p̃isi loriŋi, lugam mǝtahw dani.
NǝSanhitrin lukot hǝn aYesu
(Mak 14.53-65; Luk 22.54-55, 63-71; Jon 18.13-14, 19-24)
57 Nǝboŋ lotogam dani tonoŋ, alat lototah gat aYesu losǝhari vi lan naim siKaiafas tovi b̃iltihai tutumav, ale ahai p̃usan gail hǝn nalo mai alat lotoil a m̃o hǝn nǝvanuan gail lub̃onb̃on ei. 58 Be aPita ehusuri, iyar a tut dani vǝbar naholǝvat todar vis naim seb̃iltihai tutumav. Ale nǝboŋ tob̃is lan, ebǝtah ei mai nǝvanuan nauman gail hǝn b̃eris nǝsa b̃evisi.
59 Len naim, ab̃iltihai tutumav mai nǝSanhitrin p̃isi ludas vanuan gǝgǝras gail lǝb̃idam̃ hǝn lǝb̃elibliboŋ ke aYesu togol tosa, gol alat lotoil a m̃o lolǝboi lǝb̃igol b̃imat sile. 60 Be lǝsǝsab̃ nalibliboŋan ideh tonor hǝn aYesu b̃imat sile, naut kǝmas nǝvanuan gǝgǝras isob̃ur lotogǝmai. Namǝkot hǝn galito, eru arogǝmai. 61 Aruke, “Ategai ike, ‘Nolǝboi nǝb̃igol naim siGot b̃imasirsir ale um tǝtas hǝni len nǝmariboŋ b̃itor.’ ” Jon 2.19. AYesu sakele ke, “Nolǝboi nǝb̃igol naim siGot b̃imasirsir,” ike “Mitigol naim siGot timasirsir.” 62 Beti ab̃iltihai tutumav ile mǝhat ikel mai aYesu ke, “Imabe gǝsakel natideh hǝn gǝb̃etǝtas gol gaiug? Na-kel-koti-an sǝlaru ekitin a?” 63 Be aYesu sasor. Ale ab̃iltihai tutumav ikel maii ke, “Nukel idaŋ mai gaiug len nahǝsan aGot nǝkadun nǝmauran, ke, gǝb̃evi aKristo, aNatun aGot, gikele mai ginamito!”
64 AYesu isor vari ke, “Gaiug gukele tia. Be nukel mai gamit ke, gagai van dereh mǝteris aNatun Nǝvanuan b̃ebǝtah len navǝlan nǝmatu siGot tovi aB̃iltidaŋan. Dereh mǝteris b̃egǝmai len nǝmavukasw hǝn nǝmav.”* Psa 110.1; Dan 7.13
65 Beti ab̃iltihai tutumav, nǝhon emǝkanun taṽtaṽor, itar nahurabat san hǝn b̃eṽusan tomǝtahun nasoruan siYesu. Ike, “Gai isor mǝdas aGot! Imabe datolǝŋon nǝvanuan ideh am hǝn b̃ikel kot nǝsaan sitegai? Gamit mǝtosǝsǝloŋ hǝn tosor mǝdas aGot! 66 Gamit mǝtunau mab hǝni?”
Lusor vari ke, “Inor hǝn b̃imat! Timasmat!”* Lev 24.16
67 Beti loṽulai nǝhon aYesu, lotuhi, luṽosi.* Isa 50.6 68 Lohǝlasi ke, “Kristo, gǝtavi aKristo gepǝhav utaut! Kel mai ginamito, ase iṽos gaiug?”
APita ikele ke salǝboi aYesu
(Mak 14.66-72; Luk 22.56-62; Jon 18.15-18, 25-27)
69 Len namityal enan aPita ebǝtah vivile len naholǝvat todar vis naim seb̃iltihai tutumav, ale natǝbarehreh tovi slev egǝm hǝni ike, “Gaiug gutah mai aYesu ta Kalili.” 70 Be len nǝhon alat lototoh ei aPita ike sakitin. Ike, “Gusor husur nǝsa? Ginau nǝsalǝboi nǝsa gotokele!” 71 Ale evi lan nametlǝkau, beti natǝbarehreh togon tovi slev erisi, ikel mai galit ei ke, “Ategai itah mai aYesu ta Nasaret.” 72 Ale aPita ikel tasi ke sakitin, ita gat nasoran san len nahǝsan aGot ike, “Ginau nǝsalǝboi atenan!” 73 Len namityal tovan kǝkereh galevis lotoil pǝpadaŋ logǝm hǝni, lukel mai aPita ke, “Kitin, gaiug am govi galit sua. Nǝboŋ namttosǝsǝloŋ hǝn nadolom̃, namtosǝsǝloŋ lǝboii ke govi auleKalili, nadolom̃ ikel uri.” 74 Beti len nahǝsan aGot aPita ita gati ke nǝsa tokele evi nakitinan. Ike, “Len nahǝsan aGot nokitin, ginau nǝsalǝboi atenan! Asike nǝb̃ekitin, aGot tipansem ginau!”
Vǝha-sua ŋai natoulum̃an ekǝkǝraiko. 75 Beti aPita inau tǝlmam hǝn nǝsa aYesu tokele tia ke, “A tahw hǝn natoulum̃an b̃ekǝkǝraiko, dereh gikel vǝha-tor hǝni ke gǝsalǝboi ginau.”* Mat 26.34 Nasoran siYesu a m̃o etunus nǝlon aPita, ale evivile, itaŋ habat.

*26:11: Deu 15.11

*26:15: Zec 11.12

*26:21: Psa 41.9

*26:24: Psa 22.2-19; Isa 53

*26:28: Exo 24.8; Jer 31.31-34

*26:31: Zec 13.7

*26:39: Len nasoruan siGot ta m̃o, nǝboŋ lotoke nab̃iliwai, lusor husur na-lǝŋon-isa-vǝsa-an sinǝvanuan mai nǝlol paŋpaŋ siGot.

26:61: Jon 2.19. AYesu sakele ke, “Nolǝboi nǝb̃igol naim siGot b̃imasirsir,” ike “Mitigol naim siGot timasirsir.”

*26:64: Psa 110.1; Dan 7.13

*26:66: Lev 24.16

*26:67: Isa 50.6

*26:75: Mat 26.34