12
Masta hǝn nǝSappat
(Mak 2.23-28; Luk 6.1-5)
Len nǝboŋ enan aYesu iyar tur len nǝmarireu nawit galevis len nǝSappat. Ahai susur san gail lumalkǝkat ale lotub̃at b̃ub̃ur nǝhavhǝt nawit gail hǝn lǝb̃ihani.* Deu 23.25 Nǝboŋ naFarisi galevis lotoris natenan, lukel mai aYesu ke, “Geris, ahai susur sam̃ gail lugol nǝsa nalo tokai tasi len nǝSappat.” Ris aYesu tokel mai galit ke, “Be len natosian siGot, mǝtsaṽuruŋ lǝboi nǝsa aTevit galito lotogole nǝboŋ lotomalkǝkat a?* 1Sam 21.1-6 Eb̃is len naim siGot ale luhan nabǝta tolo, tokolkol hǝn galito be tonor hǝn ahai tutumav sǝb̃olit ŋai lǝb̃ihani.* Lev 24.9 Ale mǝtsaṽuruŋi len nalo siMoses toke len nǝSappat ahai tutumav gail lotoum len naim siGot, lǝsagol kas natideh tosa, naut kǝmas lob̃ur kotov nalo hǝn nǝSappat a?* Num 28.9-10 6-7 Avil mǝttalǝboi namilen nategai len natosian siGot toke, ‘Nolǝŋon nalolosaan, savi natutumavan,’ asike mǝttǝsab̃ sǝhoti ke alategai lotonor limaspanis.* Hos 6.6 Nukel mai gamit ke, ikad natesua gegai toyalyal sǝhor masuṽ hǝn naim siGot.* Nǝboŋ toke ikad natesua gegai, aYesu isor husur gai gabag. Alategai lunor bathut aNatun Nǝvanuan evi Masta hǝn nǝSappat.”
Naulum̃an navǝlan tomat
(Mak 3.1-6; Luk 6.6-11)
Beti aYesu eriŋ naut enan, evi lan naim nab̃onb̃onan sua salito. 10 Ikad naulum̃an sual ei, navǝlan tomat, togǝm hum towas. Ale naFarisi gail luke lisab̃ sǝhot nǝsaban ideh len aYesu ale lousi ke, “Inor len nalo hǝn nǝvanuan b̃igol avan ideh b̃imaur len nǝSappat a?” 11 Ale isor var galit ke, “Gamit ideh gotokad nasipsip tosua tateh len nab̃ur len nǝSappat, gǝtatǝgau gati, lav kuvi a? Evoi mǝttǝlav kuvi! 12 Ale nasipsip savi natideh, nǝvanuan esǝhor masuṽ hǝni len nǝnauan siGot. Imaienan, inor len nalo hǝn datb̃igol navoian len nǝSappat.”
13 Beti ikel mai aulum̃an ke, “Gisar hǝn navǝlam̃.” Nǝboŋ tosar hǝni tonoŋ, navǝlan imaur tǝlmam inor ŋai hǝn togon. 14 Ŋa naFarisi gail luvan, lub̃onb̃on, lusor utaut hǝn nap̃isal hǝn lǝb̃emǝdas bun aYesu hǝn b̃imat.
AYesu, nǝvanuan nauman aGot tolekis hǝni
15 Be bathut ke aYesu tolǝboi natgalenan, eriŋ naut enan. Nab̃iltiluṽoh lohusuri ale igol alat lotomǝsah p̃isi lumaur. 16 Ale ikele hǝn galit ke salihol husur gai len nǝhon nǝvanuan gail. 17 Ekǝmaienan hǝn nǝsa ahai kelkel ur, aIsaiah, tokele b̃isarpoh ke:
18 “Naulum̃an nauman sagw bogai notolekis hǝni.
Nolǝmas bun gai,
nǝlogw ehǝhaṽur hǝni.
Dereh neriŋ aNunugw lan,
ale dereh tikel ur nanoran sagw van hǝn nǝvanuan naut tiltile gail.
19 Asike eṽitṽituh, asike ikai habat,
asike ikad avan ideh b̃esǝsǝloŋ hǝn nadolon len nap̃isal gail.
20 Asike ikol b̃ur naviyab tomab̃it tia,
asike ekin bun nǝhau nam̃ial topaŋ kǝkereh sal, Len naut egai ikele ke aKristo asike idaŋ taltal hǝn alat lǝsǝdaŋ, dereh tivoi ŋai hǝn alat lotodǝdas lǝb̃iwol hǝn nǝmauran salit gabag.
van vǝbar b̃igol nanoran b̃ipat puŋpuŋ naut p̃isi.
21 Ale nǝvanuan naut tiltile gail p̃isi dereh leriŋ nǝlolit lan,
dereh livatvat viri hǝn b̃ilav kuv galit dan nǝsaan salito.”* Isa 42.1-4
AYesu mai aPeelsepul
(Mak 3.20-30; Luk 11.14-23)
22 Beti nǝvanuan galevis losǝhar naulum̃an tokad natǝmat togol tob̃ut mai namǝtan tob̃esw. Losǝhari van hǝn aYesu, ale igol imaur hǝn ke elǝboi b̃isor, elǝboi b̃ekǝta. 23 Naluṽoh p̃isi lumaŋmaŋ tǝban ale luke, “Ategai bogai, anatun siTevit m̃au a?”
24 Be nǝboŋ naFarisi gail lotosǝsǝloŋ hǝn natenan, luke, “Ategai ehut natǝmat gail len nǝdaŋan siPeelsepul ŋai toil a m̃o hǝn natǝmat gail.”
25 Avil aYesu elǝboi nǝnauan salito ale ikel mai galit ke, “Nǝvanuan gail hǝn nǝkantri pipihabǝlan nakiŋ ideh lotob̃alkabaŋ, dereh naut enan timasirsir, teb̃ǝb̃esw. Navile o nǝbathudud ideh tob̃alkabaŋ, asike eil gǝgat be dereh tepǝpehw. 26 ASetan tahut natǝmat san gail, gai tǝb̃alkabaŋ. Dereh alat lototoh pipihabǝlan lepǝpehw, asike loil gǝgat. 27 Ale nǝtahut natǝmat gail len nǝdaŋan siPeelsepul, ahai susur samit gail lohut natǝmat gail len nǝdaŋan sise? Ahai susur samit gail gabag loṽusani ke mǝtsanor. 28 Be nǝb̃ehut natǝmat gail len nǝdaŋan seNunun aGot, imagenan natohan pipihabǝlan aGot ibar gamit tia. 29 Avan ideh toke teb̃is len naim sinabǝhariv todaŋ hǝn b̃evǝnoh natit san gail, imasbaŋis gat abǝhariv. Nǝboŋ tobaŋisi tonoŋ ŋai, elǝboi b̃itariv kuv natit p̃isi dan naim san. Len nasoruan kǝta egai aYesu ike gai elǝboi b̃ilav kuv nǝvanuan dan aSetan nǝboŋ tobaŋis gat aSetan, husur aYesu idaŋ sǝhori.
30 “Avan ideh satoh len nǝtarhǝt sagw, avan en evi enemi sagw; ale avan ideh sasǝsǝgov mai ginau len nǝmatuan, gai igol imap̃ip̃iriah; asike b̃esǝhar nǝvanuan gail van hǝn aGot, esǝhar nǝvanuan gail van vǝsab. 31 Imagenan, nukel mai gamito ke, aGot dereh terub̃at nǝsaan p̃isi naut kǝmas nǝvanuan gail lǝb̃isor mǝdasi, be lǝb̃isor mǝdas aNunun aGot, aGot asike erub̃at nǝsaan enan. 32 Avan ideh b̃isor tas aNatun Nǝvanuan, aGot dereh terub̃at nǝsaan enan, be avan ideh b̃isor tas aNunun aGot, aGot asike erub̃at nǝsaan enan dani boŋ ideh vi sutuai.”
Nǝhai mai naṽite
(Luk 6.43-45)
33 Ale aYesu ike, “Gǝb̃ikad nǝhai tovoi, naṽit dereh tivoi. Gǝb̃ikad nǝhai b̃isa, naṽit dereh tisa. Bathut goris lǝboi nǝhai nǝboŋ gotoris naṽite. 34 Gamit anatun nǝm̃at gail!§ Len nǝnauan seJu gail, nǝm̃at isa masuṽ hum natǝmat toil a m̃o hǝni. Anatun nǝvaipa gail!** Nǝvaipa evi nǝm̃at tosa. Mǝtolǝboi mǝtb̃ikel natit tovoi nǝboŋ mǝttosa? Aoa! Nǝsa topul sǝsǝhov len nǝlon nǝvanuan evivile len nǝsa tokele. 35 Nǝvanuan tovoi, navoian egǝm len natit tovoi topul len nǝlon; avil nǝvanuan tosa, nǝsaan egǝm len natit tosa topul len nǝlon. 36 Be nukel mai gamit ke, len nǝboŋ aGot b̃epǝpehun navoian dan nǝsaan, nǝvanuan gail limaskele sil nǝsa lotokel nasoruan p̃isi lotosor lab hǝni. 37 Bathut len nasoruan sam̃ aGot dereh tisab̃ sǝhoti ke gotonor, ale len nasoruan sam̃ aGot dereh tisab̃ sǝhoti ke gotosa, gimaspanis.”
AYesu esivoh len alat lotousus namerikel
(Mak 8.11-12; Luk 11.29-32)
38 Beti ahai p̃usan hǝn nalo mai naFarisi galevis lous aYesu ke, “Hai p̃usan, namtuke namteris namerikel gǝb̃igole.” 39 AYesu isor var galit ke, “Gamit naur ta damǝŋai mǝtusa, mǝtsǝdaŋ len aGot sum̃an apǝhaṽut tohusur aulum̃an tiltile, sǝdaŋ len asoan. Mǝtous namerikel, avil asike nugol namerikel ideh, be dereh nigol ŋai namerikel hǝn nasuhunian sihai kelkel ur, aJonah. 40 Sum̃an aJonah totoh len nǝmariboŋ totor mai nalenmariug totor len nabǝhaṽun nab̃iltiieh, len naṽide tomagenan, aNatun Nǝvanuan dereh tipat b̃urhulon nǝtan husur nǝmariboŋ titor mai nalenmariug titor.* Jna 1.17 41 Husur natgalenan, len nǝboŋ aGot b̃epǝpehun navoian dan nǝsaan, alat a Nineveh dereh leil, kel kot nǝsaan sinaur ta damǝŋai, like naur egai limaspanis. Alat a Nineveh dereh ligol naten husur ke, nǝboŋ aJonah tokel ur napisulan siGot, galit lupair dan nǝsaan salito, be gagai ikad natesua gegai toyalyal habat sǝhor aJonah!†† Jna 3.5, 8, 10. Nǝboŋ toke ikad natesua gegai, aYesu isor husur gai gabag. 42 Len nǝboŋ aGot b̃epǝpehun navoian dan nǝsaan, naKwin hǝn naSaut dereh tile mǝhat, kel kot nǝsaan sinaur ta damǝŋai, tike naur egai limaspanis. Dereh tigol timagenan husur egǝm len nǝtarhǝt navile a pan hǝn b̃esǝsǝloŋ hǝn namitisau siSolomon hǝn nǝmauran tonor, be gagai, ikad natesua gegai toyalyal sǝhor aSolomon!”‡‡ 1Ki 10.1-10. Nǝboŋ toke ikad natesua gegai, aYesu isor husur gai gabag ale lomǝtahun lǝb̃esǝsǝloŋ hǝni.
Natǝlmaman hǝn nanunun tosa
(Luk 11.24-26)
43 AYesu isor tǝtas am ke, “Datusor husur nahutian hǝn natǝmat gail. Ale, nǝboŋ nanunun nǝmargobut tovan dan nǝvanuan ideh, nanunun nǝmargobut enan iyar turtur naut masmas gail hǝn b̃isab̃ naut ideh hǝn b̃iŋavŋav lan, be idoŋ sob̃uer hǝni. 44 Beti natǝmat ikel mai gai gabag, ike, ‘Netǝlmam bai vi lan naim sagw notogam dani.’ Ale nǝboŋ tobar nǝvanuan gai tovan dani, nǝvanuan enan ehum naim tob̃ǝb̃esw, lotosir vahvahuri, tuan tǝlmam hǝn natit p̃isi tonor. 45 Beti ivan vasǝhar nanunun tomǝlevru lotosa masuṽ sǝhor gai, ale nǝboŋ lotob̃is len nǝvanuan, lutoh tin ei. Ale nǝmauran sinǝvanuan enan egǝm isa vǝsa tibatbat sǝhor ta m̃o. Dereh timagenan hǝn naur tosa ta damǝŋai.”
Nǝbathudud kitin siYesu
(Mak 3.31-35; Luk 8.19-21)
46 Nǝboŋ aYesu tosor mai naluṽoh sal, aṽan matmat gail mai anan lubar naut enan. Loil vivile, luke lisor maii. 47 Avan sua ikel maii ke, “Geris, anam̃ mai aṽam̃ gail loil vivile, luke lisor mai gaiug.” 48 Ale isor var atenan ke, “Anagw ase? Aṽagw gail ase?” 49 Ale esuhun navǝlan van hǝn ahai susur san gail, ike, “Geris! Anana sagw mai aṽagw gail bogai! 50 Bathut avan ideh togol nǝsa aTǝmagw len nǝmav tolǝŋoni, gai evi aṽagw, o aṽavinegw o anana sagw.”

*12:1: Deu 23.25

*12:3: 1Sam 21.1-6

*12:4: Lev 24.9

*12:5: Num 28.9-10

*12:6-7: Hos 6.6

*12:6-7: Nǝboŋ toke ikad natesua gegai, aYesu isor husur gai gabag.

12:20: Len naut egai ikele ke aKristo asike idaŋ taltal hǝn alat lǝsǝdaŋ, dereh tivoi ŋai hǝn alat lotodǝdas lǝb̃iwol hǝn nǝmauran salit gabag.

*12:21: Isa 42.1-4

12:29: Len nasoruan kǝta egai aYesu ike gai elǝboi b̃ilav kuv nǝvanuan dan aSetan nǝboŋ tobaŋis gat aSetan, husur aYesu idaŋ sǝhori.

§12:34: Len nǝnauan seJu gail, nǝm̃at isa masuṽ hum natǝmat toil a m̃o hǝni.

**12:34: Nǝvaipa evi nǝm̃at tosa.

*12:40: Jna 1.17

††12:41: Jna 3.5, 8, 10. Nǝboŋ toke ikad natesua gegai, aYesu isor husur gai gabag.

‡‡12:42: 1Ki 10.1-10. Nǝboŋ toke ikad natesua gegai, aYesu isor husur gai gabag ale lomǝtahun lǝb̃esǝsǝloŋ hǝni.