8
Naulum̃an tokad naleprosi
(Mak 1.40-45; Luk 5.12-16)
Nǝboŋ aYesu tomariŋ vi pan dan naṽehuh, nab̃iltiluṽoh gail lohusuri. Beti naulum̃an tokad naleprosi egǝm pǝpadaŋ hǝni, iteh bathurien, ike, “Nasub̃, gǝb̃elǝŋoni, golǝboi gǝb̃igol nǝb̃imaur, nǝb̃iveveu.* Namǝsahan enan, naleprosi igol nǝvanuan tokade eb̃iŋb̃iŋal len nalotuan seJu gail hum tokele len nalo siMoses. Alat lotokad naleprosi lǝsalǝboi lǝb̃itoh mai nǝbathudud salito, be lutoh vivile dan navile.Ale aYesu isar hǝn navǝlan, ibari, ike, “Nolǝŋoni. Gimaur, giveveu!” Vǝha-sua ŋai, naleprosi san emǝkaskas, gai iveveu. Beti aYesu ikel maii ke, “Sagikele mai avan ideh, be gia ṽusan nibem̃ hǝn ahai tutumav, ale getutumav hǝn naviolan aMoses tokel todaŋ hǝni hǝn b̃eṽusan sǝhot galito ke gotomaur.”* Lev 14.1-32
Naslev sinasenturion
(Luk 7.1-10)
Nǝboŋ aYesu tobar naut a Kapernaum, nasenturion, nasoltia sua tovi auleRom egǝm hǝni, eŋiri ke, “Nasub̃, naslev sagw, a-vi-tarhǝte-an sagw ipat len nǝmel a im, nahudhuben imat ale elǝŋon isa vǝsa.” AYesu ikel maii ke, “Ale nia gol timaur beti.” Be nasenturion ike, “Nasub̃, nǝsanor kasi hǝn gǝb̃egǝm vi lohoim sagw. Be gǝb̃ikele ŋai, naslev sagw dereh timaur. Husur ginau am nutoh pipihabǝlan nakomada gail, ale nasoltia gail lutoh pipihabǝlagw. Nukel mai tosua ke, ‘Givan!’ ale ivan, nukel mai sual am ke, ‘Gǝmai!’ ale egǝmai, ale nukel mai naslev sagw ke, ‘Gol nategai!’ ale igole.”
10 Nǝboŋ aYesu tosǝsǝloŋ hǝni tonoŋ ip̃aŋ ale ikel mai alat lotohusuri ke, “Nukel nakitinan mai gamit ke, len alat a Israel nǝsǝsab̃ avan ideh tokad nadǝlomian tosum̃an nab̃iltidǝlomian sitegai. 11 Nukel mai gamit ke, isob̃ur lǝsavi Ju dereh legǝm len nais mai nawes, hǝn lǝb̃ihan len nab̃iltihanan mai aApraham mai aIsak mai aJakop len natohan pipihabǝlan aGot len nǝmav. 12 Avil anatun gail sinatohan pipihabǝlan aGot, aGot dereh tibar hǝn galit vi tut vi lan nǝmargobut. Len naut enan dereh litaŋ, lides batriṽoriṽ.”
13 Beti aYesu ikel mai nasenturion ke, “Givan. Bathut ke gotodǝlomi ke b̃imaienan, timaienan m̃os gaiug.” Ale len namityal enan ŋai naslev san imaur.
AYesu igol isob̃ur lumaur
(Mak 1.29-34; Luk 4.38-41)
14 Nǝboŋ aYesu tovi lohoim sePita, eris anan asoan aPita topat len nǝmel, topud hǝn namǝsahan. 15 AYesu ibar navǝlan ale namǝsahan ivan dani. Beti alitenan ile mǝhat, etub̃at lav nǝhanian maii.
16 Nǝboŋ nabǝŋ tois, nǝvanuan gail losǝhar nǝvanuan isob̃ur lotokad natǝmat gail van hǝni. Len nasoruan sua ŋai ehut nanunun tosa gail dan galito. Ale igol galit p̃isi lotomǝsah, lumaur. 17 Imagenan, nǝsa aGot tokele len nabuŋon ahai kelkel ur, aIsaiah, isarpoh toke: “Igol gidat datumaur dan nǝsa tomǝdas gidato, ilav kuv namǝsahan sidat vi tut.”* Isa 53.4
Na-husur-aYesu-an imabe?
(Luk 9.57-62)
18 Nǝboŋ aYesu toris nab̃iltiluṽoh lotoil dar visi, ikele hǝn ahai susur san gail ke liwol kotov nab̃iltiwai vi tarhǝte. 19 Beti ahai p̃usan hǝn nalo egǝm hǝni ike, “Hai p̃usan, dereh nehusur gaiug vi lan naut p̃isi gǝb̃evi lan!” 20 AYesu isor vari ke, “Nafoks gail lukad nab̃ur patǝpat halito len tan, nǝman namǝsav gail lukad nǝhai ŋodŋod, be aNatun Nǝvanuan sǝkad naut ideh hǝn b̃ipat turuŋ lan, hǝn b̃iŋavŋav.” 21 Ahai susur san sual am ikel maii ke, “Nasub̃, gidam̃ hǝn ginau nia tavun atǝmagw bai, beti nehusur gaiug.” 22 Ris aYesu toke, “Gehusur ginau! Riŋ alat lotomat litavun nǝvanuan salit gail lotomat.”
AYesu igol nǝlan mai nab̃iltiwai arotǝm̃at
(Mak 4.35-41; Luk 8.22-25)
23 Nǝboŋ aYesu tosah len nab̃ot, ahai susur san gail lohusuri ale lotub̃at wol kotov nab̃iltiwai. 24 Vǝha-sua ŋai nǝlan todaŋ igol nab̃iltiwai ekudkud masuṽ gol ke nǝwai topus pǝpadaŋ hǝn b̃ipah dǝlom nab̃ot. Avil aYesu ipatmari. 25 Ahai susur gail luvan hǝni, lovǝŋoni, luke, “Nasub̃, Sanamtimasig! Datomun!” 26 Ris aYesu toke, “Mǝtomǝtahw mabe? Nadǝlomian samit em̃idol, ekǝkereh masuṽ!” Beti ile mǝhat, esivoh len nǝlan mai nab̃iltiwai, ale naut etǝm̃at tǝtas. 27 Ale ahai susur gail lumaŋmaŋ, luke, “Naulum̃an tomabe gagai? Nǝlan mai nab̃iltiwai am lugol nǝsa tokele!”
AYesu igol alaruevis arumaur dan natǝmat gail
(Mak 5.1-20; Luk 8.26-39)
28 Nǝboŋ aYesu tobar nǝtarhǝwai len naut a Katara, naulum̃an eru artokad natǝmat gail len gǝlaru, arogǝm len nab̃urhuvat nǝmatan gail, arobubur maii. Arugolgol nasǝnahan tosa gol ke avan ideh edǝdas b̃iyar tur len naut enan. 29 Arukai ke, “ANatun aGot, gaiug savi hǝn gǝb̃emǝdas ginamito. Gogǝm gegai a tahw hǝn nǝboŋ tonor hǝni hǝn namtb̃ipanis a?” 30 A tut hǝn galito ikad navǝshǝbuai lotosob̃ur lotohan. 31 Ale natǝmat gail loŋiri ke, “Gǝb̃ehut ginamito, sǝvat ginamit vi lan navǝshǝbuai.” 32 Ale ikel mai galit ke, “Vi tut!” Ŋa luvan dan gǝlaru, lob̃is len nabuai gail. Ale navǝshǝbuai p̃isi lugam sarmar mariŋ vi lan nab̃iltiwai. Lumat p̃isi ei.
33 Alat lotokǝtkǝta tǝban nabuai gail lugam vi lan nab̃iltivile. Ale lukel ur natit p̃isi mai nǝsa tovisi hǝn alaruenan artokad natǝmat gail. 34 Beti nǝvanuan p̃isi len nab̃iltivile luvan hǝn lǝb̃ib̃onb̃on mai aYesu. Ale nǝboŋ lotorisi, loŋiri ke teriŋ naut salit gail.

*8:2: Namǝsahan enan, naleprosi igol nǝvanuan tokade eb̃iŋb̃iŋal len nalotuan seJu gail hum tokele len nalo siMoses. Alat lotokad naleprosi lǝsalǝboi lǝb̃itoh mai nǝbathudud salito, be lutoh vivile dan navile.

*8:4: Lev 14.1-32

*8:17: Isa 53.4