23
AYesu len nakotan sePilate
(Mat 27.1-2, 11-14; Mak 15.1-5; Jon 18.28-38)
Beti, naluṽoh kavkav hǝn nǝSanhitrin lule mǝhat, sǝhari van hǝn aPilate. Lotub̃at sor tas aYesu, il hirhir lan ke, “Namtusab̃ ategai ke tosǝhar suluṽ nǝvanuan sinamit gail len nap̃isal tosa. Ikai tas na-ṽur-nǝtaks-an van hǝn aSisa, mai gai ike tovi aKristo, aGot totabtabuh lan tovi a kiŋ sua.” Ŋa aPilate eus aYesu ke, “Gaiug govi kiŋ seJu gail a?” Ale isor vari ke, “Gaiug boh gukele.” Beti aPilate ikel mai ab̃iltihai tutumav gail mai naluṽoh gail ke, “Nusab̃i ke ategai sǝkad nǝsaban.” Avil lutaltal ke, “Gai ipair hǝn nǝnauan sinǝvanuan gail hǝn nap̃usanan san len naut p̃isi a Jutea, gol loluṽoh b̃al taṽtaṽor. Etub̃at a Kalili vǝbar naut egai!”
AYesu len nǝhon aHerot
Nǝboŋ aPilate tosǝsǝloŋ hǝni, eusi ke gai b̃evi auleKalili. Ale nǝboŋ tosǝsǝloŋ lǝboii ke aYesu totoh pipihabǝlan aHerot Antipas, esǝvati van hǝn aHerot, gai am totoh len naut a Jerusalem len nǝboŋ enan. Nǝboŋ aHerot toris aYesu ehǝhaṽur masuṽ, husur sutuai elǝŋoni tia ke terisi, bathut esǝsǝloŋ hǝn naholan tohusuri, ale ike teris aYesu b̃igol namerikel ideh. Ŋa aHerot eusus nausian tosob̃ur be aYesu sasor vari. 10 Ale ab̃iltihai tutumav gail mai ahai p̃usan gail hǝn nalo, lusor idaŋ, lusor lol paŋpaŋ ke aYesu tosa. 11 Beti aHerot mai nasoltia san gail loŋit nǝholit van hǝni hum gai tovi ut kǝmas, lusor vilesi. Lukol nahurabat bilbil lan ale losǝvati tǝlmam van hǝn aPilate. 12 Len nǝboŋ enan ŋai aHerot mai aPilate gǝlar gabag arogǝm vi bubur beti. Husur sutuai arovi enemi sǝlar gabag.
AYesu len nǝhon naluṽoh
(Mat 27.15-26; Mak 15.6-15; Jon 18.39–19.16)
13 Nǝboŋ aPilate tokis ab̃iltihai tutumav gail mai alat lotoil a m̃o mai nǝvanuan gail tonoŋ, 14 ikel mai galit ke, “Mǝtosǝhar ategai gǝm hǝn ginau hum ke avan sua tosǝhar suluṽ nǝvanuan gail len nap̃isal tosa. Nǝboŋ notoususi len nǝhomito, nǝsǝsab̃ nǝsaan ideh len ategai mǝttosor tasi, kel ke tosa. 15 AHerot am sǝsab̃ nǝsaan ideh lan, husur aHerot esǝvat tǝlmam hǝni gǝm hǝn gidato. Ale imasil ke, ategai sagol natideh tonor hǝn b̃imat sile. 16-17 Imaienan, dereh nigol lebilas masuṽ hǝni ale telǝboi b̃ivan.”* Natosian galevis ta sutuai losuhud hǝn naves 17 Len nǝhanan enan APilate timasriŋ nǝvanuan sua tobaŋis gati a m̃o tevivile. 18 Avil galit lub̃on, kai habat ke, “Sǝhar ategai vi tut, aParappas tevivile m̃os ginamito!” 19 (Alat a Rom lutah gat a Parappas tia, bar hǝni len naim bǝbaŋis sil togol nǝvanuan lotoluṽoh, b̃al taṽtaṽor len nab̃iltivile hǝn lǝb̃emǝdas nǝgavmen, mai igol avan sua imat.) 20 APilate isor van hǝn galit tǝtas am bathut ike teriŋ aYesu tivan. 21 Avil lukai habat van ke, “Timat! Timat len nǝhai balbal!” 22 Len na-vǝha-tor-an aPilate isor van hǝn galit ke, “Imabe? Igol nǝsa tosa? Nǝsǝsab̃ kas nǝsaan ideh lan tonor hǝn b̃imat sile. Imaienan dereh nigol ke lebilas masuṽ hǝni ale neriŋi tivan.” 23 Avil lukai susumar husur aYesu ke timat len nǝhai balbal, ale ludaŋ b̃ur aPilate. 24 Ŋa aPilate eriŋi ke tigol nǝsa lotolǝŋoni. 25 Ale atenan lotousi, aParappas totoh len naim bǝbaŋis sil togol nǝb̃alan hǝn b̃emǝdas nǝgavmen mai togol nǝmatan, eriŋi evivile. Avil eriŋ aYesu len navǝlalito hǝn lǝb̃igol nǝsa lotolǝŋoni hǝni.
Lup̃os gat aYesu len nǝhai balbal
(Mat 27.32-44; Mak 15.21-32; Jon 19.17-27)
26 Nǝboŋ nasoltia gail lotosǝhari van, lutah gat aSimon, auleSairin sua toyar marireu gǝm vi lan naut a Jerusalem ale loriŋ nǝhai balbal lan hǝn b̃ipati husur aYesu. 27 Ale nǝvanuan isob̃ur masuṽ lohusuri. Galevis lotovi alatpǝhaṽut lois, luṽosṽos nibelito, lutaŋisi. 28 Be aYesu ipair van hǝn galit ke, “Tob̃taJerusalem gail, samtitaŋis ginau be mititaŋis gamit gabag mai anatumit gail. 29 Husur len nǝboŋ b̃egǝmai nǝvanuan gail dereh like, ‘AGot igol navoian van hǝn alatpǝhaṽut lotobutoh, nǝhad hǝn natǝtai gail lǝsǝpasus, mai nasus gail lǝsavǝhasus!’ 30 Beti ‘dereh lisor mai nab̃iltiṽehuh gail ke, “Rus vi pan bar ginamito!” Lisor mai natuhṽehuh gail ke, “Kabut gol ginamito!” ’* Hos 10.8 31 Husur ke nǝvanuan gail lǝb̃igol natgalenan nǝboŋ nǝhai tomaur sal, nǝsa b̃evisi nǝboŋ nǝhai b̃iŋod?” Namilen ke lǝb̃igol natgalenan hǝn aYesu, dereh ligol isa vǝsa sǝhori hǝn galit tile.
32 Ikad naulum̃an eru, artob̃ur kotov nalo silat aRom, ale losǝhar gǝlaru van hǝn lǝb̃igol arb̃imat mai aYesu. 33 Ŋa nǝboŋ lotobar naut lotokisi hǝn Nabǝlashukadhutǝmat, loriŋi itahǝtah len nǝhai balbal ei, gai mai naulum̃an eru artosa, esua len nǝmatu san, togon len nǝmair. 34 AYesu ike, “Ita, gerub̃at nǝsaan egai dan galito, husur lǝsalǝboi nǝsa lotogole.” Natosian galevis ta sutuai lǝsǝkad nasoruan egai: aYesu ike, “Ita, rub̃at nǝsaan egai dan galito husur lǝsalǝboi nǝsa lotogole.” Beti lubar hǝn nǝvat hǝn lǝb̃isab̃i ke as tikad nahurabat san gail.* Psa 22.18 35 Nǝvanuan gail loil, lokǝta bunusi. Ale nǝvanuan totibau salit gail lob̃it nabuŋolit van hǝn aYesu, lusor vilesi. Luke, “Gai ilav kuv nǝvanuan tile gail; b̃evi aKristo siGot, aGot totabtabuh lan, tilav kuv gai gabag!” 36 Nasoltia gail am lusor vilesi, logǝm pǝpadaŋ, lav navinika§ Navinika evi nǝwain tomatu van vakon. van hǝni.* Psa 69.21 37 Luke, “Gǝb̃evi kiŋ seJu gail, lav kuv gaiug sǝb̃om̃!” 38 Ale ikad natosian sua a mǝhat hǝni toke, “AKiŋ seJu gail bogai.”
39 Gǝlar sua, tovi ulum̃an tosa totahǝtah ei, isor mǝdasi ke, “Gaiug gǝsavi aKristo aGot totabtabuh lan a? Mjǝǝ! Tǝmagenan, gilav kuv gaiug gabag, ale lav kuv ginamǝr am!” 40 Be togon isor lan ke, “Gǝsamǝtahw len aGot a? Ivoi ke gemǝtahw husur nǝpanismen sam̃ ep̃itoṽ hǝn esan. 41 Ale gidaru darupanis inor husur darukad nǝpanismen tonor hǝn nǝsa dartogole, be ategai, gai sagol natideh tosa.” 42 Ale ike, “Yesu, nau gat ginau nǝboŋ gǝb̃egǝm vi kiŋ.” 43 AYesu isor vari ke, “Nukel nakitinan mai gaiug ke, damǝŋai dereh gitoh mai ginau len naut nahǝhaṽuran tovi Paratais.”
Nǝmatan siYesu
(Mat 27.45-56; Mak 15.33-41; Jon 19.28-30)
44 Pǝpadaŋ hǝn natub̃lial nǝmargobut ikabut gol p̃is naut kavkav vǝbar namityal totor ut mǝdau, 45 husur nǝyal satun am. Ale nab̃iltikaliko topǝpehun naim siGot emǝtar len nahudhut eru.* Exo 26.31-33 46 Beti aYesu ikai habat ke, “Ita, gagai noriŋ nanunugw len navǝlam̃.” Nǝboŋ tokǝmaienan tonoŋ, emǝsol, imat.* Psa 31.5
47 Nǝboŋ nasenturion toris nǝsa tovisi, isor sal suh aGot, ike, “Kitin ategai evi nǝvanuan tonor bogai!” 48 Naluṽoh lub̃on hǝn lǝb̃ekǝta ris nǝsa tovisi. Nǝboŋ lotorisi, len natǝlmaman salito lulolosa, len nalolosaan salito lotuh nǝmabulito. 49 Ale galit p̃isi lotolǝboi bun aYesu, loil a tut mai alatpǝhaṽut lotohusuri a Kalili, loris p̃is natgalenan.* Psa 38.11
Nǝtavunan siYesu
(Mat 27.57-61; Mak 15.42-47; Jon 19.38-42)
50 Ikad naulum̃an sua, nahǝsan aJosef tovi Sanhitrin sua, tovoi mai tonor. 51 (Gai sǝdam̃ mai nǝSanhitrin, len nǝsa lotoutaut hǝni mai lotogole.) Evi uleArimatea, navile sua len naut a Jutea, totoh vir natohan pipihabǝlan aGot. 52 Ivan hǝn aPilate ale eus niben aYesu. 53 Beti ipat kuvi vi pan, ruŋ gole len nǝkaliko tovi linen ale riŋi len nab̃urhuvat nǝmatan lotota p̃up̃uli tia. Lǝsǝtavun avan ideh len nab̃ur enan sal. 54 Ale evi Nǝboŋ Nautautan, nǝSappat pǝpadaŋ b̃etub̃at** Evi naut mǝdau, pǝpadaŋ hǝn namityal b̃imasur. . 55 Alatpǝhaṽut, lototah mai aYesu a Kalili, lohusur aJosef ale loris nab̃urhuvat nǝmatan mai naṽide toriŋ niben topǝlah lan. 56 Beti luvahim, loutaut hǝn natit tokad nǝb̃on tosusau mai nǝhai pǝhas gail m̃os niben.
Ale len nǝSappat luŋavŋav husur nalo siMoses.* Exo 20.10; Deu 5.14

*23:16-17: Natosian galevis ta sutuai losuhud hǝn naves 17 Len nǝhanan enan APilate timasriŋ nǝvanuan sua tobaŋis gati a m̃o tevivile.

*23:30: Hos 10.8

23:31: Namilen ke lǝb̃igol natgalenan hǝn aYesu, dereh ligol isa vǝsa sǝhori hǝn galit tile.

23:34: Natosian galevis ta sutuai lǝsǝkad nasoruan egai: aYesu ike, “Ita, rub̃at nǝsaan egai dan galito husur lǝsalǝboi nǝsa lotogole.”

*23:34: Psa 22.18

§23:36: Navinika evi nǝwain tomatu van vakon.

*23:36: Psa 69.21

*23:45: Exo 26.31-33

*23:46: Psa 31.5

*23:49: Psa 38.11

**23:54: Evi naut mǝdau, pǝpadaŋ hǝn namityal b̃imasur.

*23:56: Exo 20.10; Deu 5.14