22
AJutas ep̃ur hǝn aYesu
(Mat 26.1-16; Mak 14.1-11; Jon 11.45-53)
Len nǝboŋ enan Nǝhanan hǝn Nabǝta Sǝkad Nayis lan, lotokisi hǝn nǝPasova, egǝm pǝpadaŋ.* Nǝhanan hǝn Nabǝta Sǝkad Nayis lan, alat lotovi Ju lokisi hǝn NǝPasova, nǝboŋ aGot togol ahai a m̃o gail p̃isi silat a Ijip lumat be sǝbar alat a Israel. Ab̃iltihai tutumav gail mai ahai p̃usan gail hǝn nalo luke lisab̃ nap̃isal ideh hǝn lǝb̃igol aYesu b̃imat, be savi len nǝhon nǝvanuan gail husur lomǝtahw len galito.
Beti aSetan eb̃is len aJutas lotokisi hǝn aIskariot, gai tovi sua len ahai susur lotovi 12. Ale aJutas ivan hǝn ab̃iltihai tutumav gail mai alat lotoil a m̃o silat lotokǝtkǝta kǝkol hǝn naim siGot hǝn b̃isor mai galit husur nap̃isal ideh hǝn b̃eriŋ aYesu len navǝlalito. Lohǝhaṽur masuṽ ale ludam̃ hǝn lǝb̃ilav nǝvat nasilva maii. Ale aJutas idam̃, beti idas p̃isal hǝn b̃eriŋ aYesu len navǝlalito nǝboŋ naluṽoh lǝsǝtah maii.
NǝPasova namǝkot siYesu
(Mat 26.17-25; Mak 14.12-21; Jon 13.21-30)
Beti nǝmariboŋ hǝn Nǝhanan hǝn nabǝta sǝkad nayis lan egǝmai. Len nǝboŋ enan lotutumav hǝn natuhsipsip hǝn nǝPasova. AYesu esǝvat aPita mai aJon, ike, “Mirivan vautaut hǝn nǝhanian hǝn nǝPasova hǝn datb̃ihani.” Ale arousi ke, “Guke namreutaut hǝni a be?” 10 Isor var gǝlar ke, “Nǝboŋ mǝrb̃eb̃is len nab̃iltivile, naulum̃an sua topat nab̃iliwai topul dereh tebubur mai gamǝru. Mǝrehusuri vi lohoim tob̃is lan 11 ale kel mai amahean naim ke, ‘Ahai p̃usan eusi ke: “Narum̃ simetb̃os gai be? Nuke nihan Nǝhanian hǝn nǝPasova mai ahai susur sagw gail lan.” ’ 12 Atenan teṽusan gamǝru hǝn nab̃iltirum̃ tokad natit p̃isi dattolǝŋoni. Mǝreutaut ei.” 13 Ŋa aruvan, arusab̃ natit p̃isi hun tokel mai gǝlaru, ale aroutaut hǝn nǝPasova.
Nǝhanan namǝkot siNasub̃
(Mat 26.26-30; Mak 14.22-26; 1Kor 11.23-25)
14 Nǝboŋ namityal hǝn nǝhanan togǝmai, aYesu ipat hǝn nǝtarhǝgarin hǝn b̃ihan. Ale ahai pispisul san gail lub̃on maii. 15 Ale ikel mai galit ke, “Nolǝŋon buni tia ke nihan nǝPasova egai mai gamito a tahw hǝn nǝb̃elǝŋon b̃isa. 16 Husur nukel mai gamit ke, asike nuhani am vir nǝsarpohan han len natohan pipihabǝlan aGot.”
17 Nǝboŋ tolav nab̃iliwai, tosipa hǝni, ike, “Mitilav nab̃iliwai egai ale pǝpehuni mai gamit gabag. 18 Husur nukel mai gamit ke, gagai van asike nomun tas nǝwain Len naut egai, natosian ike naṽit nǝhau (tovi naṽit nakrep), be namilen nǝwain. vir natohan pipihabǝlan aGot b̃egǝmai.”
19 Nǝboŋ tolav nabǝta, tosipa hǝni, eb̃uri, beti ilavi mai galito, ike, “Egai nibegw notoviol hǝni m̃os gamito. Gol timaiegai hǝn mǝtb̃inau gat tin hǝn ginau.”
20 Len naṽide top̃itoṽ, nǝboŋ lotohan tonoŋ ilav nab̃iliwai ike, “Egai nab̃iliwai hǝn na-kel-gati-an veveu aGot tota gati len nǝda hagw, nǝda hagw b̃isel m̃os gamito len nǝmatan sagw. 21 Be atenan b̃eriŋ ginau len navǝlan aenemi sagw gail, navǝlan atenan ipat len natev mai navǝlagw.* Psa 41.9 22 Husur aNatun Nǝvanuan dereh tivan sum̃an aGot toriŋ gati tia,* Psa 22.2-19; Isa 53; Uman 2.22-24 avil atenan b̃eriŋ aNatun Nǝvanuan len navǝlan aenemi san gail, dereh nǝmauran san tisa vǝsa batbat.”* Uman 1.18 23 Beti lotub̃at usus gabag hǝn galito ke, ase len galit tigol natenan.
Ase etibau sǝhor galito
24 Lotub̃at ṽitṽituh len galit gabag husur galit ta be etibau sǝhor galito. 25 Ŋa aYesu ikel mai galit ke, “Len navile a pan, nakiŋ hǝn nametb̃os gail, lupatpat galit mǝhat len nǝdaŋan salito; ale nametb̃os gail lokis alat lotoil a m̃o hǝn galito hǝn ‘Na-vi-tarhǝte-an salito.’ 26 Be gamit samtimaienan. Ideh len gamito totibau masuṽ, gai timasgǝm sum̃an ahai a tahw. Ale ideh len gamito toil a m̃o, timasgǝm sum̃an nǝvanuan toum kǝmas sinǝvanuan tile. 27 Husur ase etibau am, atenan tohan len natev, o atenan toum hǝn b̃ilav nǝhanian maii? Len nabunusian silat navile a pan evi atenan tohan len natev. Avil len gamito, evi ginau boh notoum kǝmas samito. 28 Gamit boh mǝtutah mai ginau akis, naut kǝmas nap̃isal sagw todaŋ nǝboŋ nǝvanuan gail lotomǝtahun ginau. 29 Sum̃an aTǝmagw tolav na-il-a-m̃o-an len natohan pipihabǝlan mai ginau, imaienan, gagai nulavi mai gamito. 30 Dereh mitihan, mǝtemun len natev sagw len natohan pipihabǝlagw ale mǝtebǝtah len nab̃iltihai bǝtbǝtah gail hǝn mǝtb̃epǝpehun navoian dan nǝsaan len nahǝmar lotovi 12 seIsrael.
Ahai susur gail, nǝmauran dereh tidaŋ len galito
(Mat 26.31-35; Mak 14.27-31; Jon 13.36-38)
31 “Simon, Simon, geris, aSetan eus aGot hǝn b̃isab̃ gamito ke mǝtumabe, hum naulum̃an hǝn nǝhol todardar hǝn nǝhad m̃os namisurhuwit b̃iteh tur lan, be nǝsogsog p̃isi han b̃esuh. 32 Avil nusor tuṽ m̃os gaiug tia hǝn ke, nadǝlomian sam̃ asike iteh. Ale nǝboŋ gǝb̃ipair tǝlmam, gigol galit lotovi ahai susur gail am ke lidaŋ am.” 33 Be aPita ikel maii ke, “Nasub̃, noutaut hǝn nǝb̃itah mai gaiug van hǝn naim bǝbaŋis mai nǝmatan!” 34 Ris aYesu tosor vari ke, “Nukel mai gaiug, Pita, natoulum̃an asike ekǝkǝraiko damǝŋai vǝbar gǝb̃ikel vǝha-tor hǝni ke gǝsalǝboi ginau.”
35 Beti aYesu ikel mai galit ke, “Nǝboŋ notosǝvat gamito, nǝpaus, nǝhad mai naributbut tob̃uer, mǝtom̃idol hǝn natideh a?” Ale lusor vari ke, “Ao.” 36 Ikel mai galit ke, “Be gagai, atenan b̃ikad nǝpaus timaspati mai tipat nǝhad sǝsǝŋon am. Ale asike b̃ikad nab̃u nǝb̃alan, timasp̃ur hǝn nahurabat naut susus san hǝn b̃eṽur b̃esua. 37 Husur nukel mai gamit ke, natosian egai siGot timassarpoh len ginau ke, ‘Len nǝnauan salit loriŋi hum alat lotosa.’* Isa 53.12 Ale nǝsa lototosi husur ginau egǝm bar nǝsarpohan han ta bogai.” 38 Ŋa lukel maii ke, “Geris, Nasub̃, nab̃u nǝb̃alan toru!” Be gai ike, “Tinoŋ!”
Len Naṽehuh Oliv
(Mat 26.36-46; Mak 14.32-42)
39 Beti aYesu evivile, ale iyar vi lan Naṽehuh Oliv hum naṽide san. Ahai susur san gail lohusuri. 40 Nǝboŋ tobar naut enan, ikel mai galit ke, “Mitisor tuṽ hǝn asike mǝtb̃iteh len nǝsaan totaltal ke mǝtehusuri.” 41 Ivan dan galito vǝbar naut avan ideh b̃elǝboi b̃etuṽ hǝn nǝvat lan, etǝŋedur, ale isor tuṽ. 42 Ike, “Ita, b̃evi nalǝŋonian sam̃, lav kuv nab̃iliwai hǝn na-lǝŋon-isa-vǝsa-an egai dan ginau. Avil nǝsa gotolǝŋoni tevisi, savi nǝsa notolǝŋoni.” 43 Ale aŋel sua hǝn nǝmav evisi hǝni ale igole idaŋ. Natosian galevis ta sutuai lǝsǝkad naves 43-44 egai. 44 Len nǝnauan san mai nǝlon totuhatuh masuṽ, isor tuṽ habat van van napilal san etub̃ hun nǝda toturtur len tan.
45 Nǝboŋ tole mǝhat dan na-sor-tuṽ-an, etǝlmam van hǝn ahai susur gail ale isab̃i ke lotopat, nibelit emǝhav husur nalolosaan. 46 Ŋa ikel mai galit ke, “Imabe mǝtupat? Mitile mǝhat, sor tuṽ hǝn asike mǝtb̃iteh len nǝsaan totaltal ke mǝtehusuri!”
Lutah gat aYesu
(Mat 26.47-56; Mak 14.43-50; Jon 18.3-11)
47 Nǝboŋ tosorsor sal, naluṽoh sua egǝmai. Ale aJutas tosua len tosǝŋavur pisan toru, gai eil a m̃o. Egǝm ben aYesu hǝn b̃esum̃ nǝtarhon, 48 avil aYesu eusi ke, “Jutas, gumabe? Gaiug gosum̃ nǝtarhogw hǝn gǝb̃eriŋ ginau, aNatun Nǝvanuan len navǝlan aenemi sagw gail a?”
49 Nǝboŋ alat lotohusur aYesu lotoris nǝsa b̃evisi, luke, “Nasub̃, namtib̃al mai galito hǝn nab̃u nǝb̃alan a?” 50 Beti galit sua itai naslev seb̃iltihai tutumav, ta kotov nǝdariŋan nǝmatu. 51 Avil aYesu ike, “Mitinoŋ, samtimagenan!” Ale ibar nǝdariŋan, gole imaur. 52 Beti aYesu ikel mai ab̃iltihai tutumav gail, alat lotokǝtkǝta kǝkol hǝn naim siGot mai alat lotoil a m̃o hǝn naJu gail ke, “Imabe mǝtogǝm, lav nab̃u nǝb̃alan mai nǝbatw gail gǝmai hǝn mǝtb̃itah gat ginau hum notovi vanuan nǝb̃alan toke tib̃al mai alat lotoil a m̃o? 53 Len nǝmariboŋ p̃isi nutoh mai gamit len naholǝvat todar vis naim siGot be mǝtsǝbar ginau. Avil gagai evi namityal samito mai namityal hǝn nǝdaŋan hǝn nǝmargobut.”
APita ike salǝboi aYesu
(Mat 26.57-58, 69-75; Mak 14.53-54, 66-72; Jon 18.12-18, 25-27)
54 Beti lutah gat aYesu, losǝhari van vi lohoim seb̃iltihai tutumav. APita ehusur galit van, be sǝyar pǝpadaŋ. 55 Nǝboŋ lototuŋ nǝhab rivuh len naholǝvat todar vis naim ale lototitileh b̃onb̃on, aPita ebǝtah, tah mai galito. 56 Beti naslev tǝbarehreh erisi nǝboŋ tobǝtah ale nǝsalsalumean hǝn nǝhab tom̃iasi. Ale ekǝta mǝtaltal van hǝni, ike, “Ategai am itah mai atenan!” 57 Avil aPita isor tasi ke, “Litegai, ginau notǝtan hǝn gai!” 58 Beti sǝdareh ŋai togon torisi, ike, “Gaiug am, govi galit sua!” Avil aPita ike, “Aoa Tegai, savi ginau!” 59 Ale husur nǝhaua tosua tovan, sual am isor sab̃i, ike, “Ategai boh itah maii, bathut gai am evi auleKalili.” 60 Avil aPita ike, “Tegai, notǝtan hǝn nǝsa gotokele.” Vǝha-sua ŋai, nǝboŋ tosor sal, natoulum̃an ekǝkǝraiko. 61 Nasub̃ ipair, ekǝta inor van hǝn aPita, ale aPita inau tǝlmam hǝn nasoruan siNasub̃ nǝboŋ tokel maii ke, “A tahw hǝn natoulum̃an b̃ekǝkǝraiko damǝŋai, gaiug dereh gikel vǝha-tor hǝni ke gǝsalǝboi ginau.” 62 Ale aPita evivile, itaŋ lolosa masuṽ.
NǝSanhitrin lukot hǝn aYesu
(Mat 26.59-68; Mak 14.55-65; Jon 18.19-24)
63 Alat lotokǝtkǝta kǝkol hǝn aYesu lotub̃at sor vilesi van, luṽasi, ṽasi, ṽasi van, 64 lubaŋis gat namǝtan ale loususi ke, “Sss Hai kelkel ur, ase toṽas gaiug?” 65 Ale lukel natit isob̃ur am, losǝvari vǝsa tibatbat.
66 Nǝboŋ naut tolan nǝSanhitrin lub̃onb̃on. Alat lotoil a m̃o hǝn nǝvanuan gail, ab̃iltihai tutumav gail mai ahai p̃usan gail hǝn nalo lobǝtah len nab̃onb̃onan enan. Ale losǝhar aYesu van hǝn galito. 67 Luke, “Gǝb̃evi aKristo, aGot totabtabuh lan, kel mai ginamito.” Avil ikel mai galit ke, “Nǝb̃ekǝmaienan mai gamito, asike mǝtodǝlom ginau, 68 ale nǝb̃eus gamito, asike mǝtusor var ginau. 69 Be gagai van aNatun Nǝvanuan dereh tebǝtah len nǝmatu siGot hǝn b̃ikad nǝdaŋan.”* Psa 110.1 70 Galit p̃isi lousi ke, “Gaiug m̃au, aNatun aGot a?” Ale isor var galit ke, “Gamit mǝtuke ginau boh.” 71 Beti luke, “Datsalǝŋon avan ideh am hǝn b̃ikel ur nǝsaan ategai tokele. Husur gidat sǝb̃odato datosǝsǝloŋ hǝni len nabuŋon gabag!”

*22:1: Nǝhanan hǝn Nabǝta Sǝkad Nayis lan, alat lotovi Ju lokisi hǝn NǝPasova, nǝboŋ aGot togol ahai a m̃o gail p̃isi silat a Ijip lumat be sǝbar alat a Israel.

22:18: Len naut egai, natosian ike naṽit nǝhau (tovi naṽit nakrep), be namilen nǝwain.

*22:21: Psa 41.9

*22:22: Psa 22.2-19; Isa 53; Uman 2.22-24

*22:22: Uman 1.18

*22:37: Isa 53.12

22:43: Natosian galevis ta sutuai lǝsǝkad naves 43-44 egai.

*22:69: Psa 110.1