7
Nadǝlomian hǝn nasoltia sua
(Mat 8.5-13)
Nǝboŋ aYesu tokǝmaienan tonoŋ, ibar naut a Kapernaum. Len naut enan ikad nasenturion sua tokad naslev. Nasenturion enan inau ke naslev san tovoi habat. Be naslev emǝsah, hum ma b̃emǝsol. Nasenturion esǝsǝloŋ hǝn nasoruan husur aYesu, ale esǝvat alat evis lotoil a m̃o hǝn naJu gail van hǝni hǝn lǝb̃eusi ke, tegǝm hǝn b̃igol naslev san timaur. Nǝboŋ lotogǝm hǝn aYesu, loŋiri ke, “Bathut atenan inor, ivoi hǝn gǝb̃igol nategai m̃osi, husur elǝmas bun nǝvanuan sadit gail, ale eum hǝn naim nab̃onb̃onan sinamito.”
Ŋa aYesu ivan mai galito. Nǝboŋ pǝpadaŋ hǝn b̃ibar naim enan, nasenturion esǝvat esan gail hǝn lǝb̃ikel maii ke: “Nasub̃, ivoi ke sagegǝm pǝpadaŋ am, husur ginau nǝsanor kasi hǝn gǝb̃eb̃is lohoim sagw. Imaienan nunau ginau ke, nǝsanor kasi hǝn nǝb̃ebubur mai gaiug. Avil gǝb̃ikele ke naslev sagw b̃imaur, dereh timaur. Nokǝmaienan husur ginau nutoh pipihabǝlan alat lotoil a m̃o hǝn ginau, ale nasoltia gail lutoh pipihabǝlagw. Nǝb̃ikel mai tosua ke, ‘Givan,’ dereh tivan; nǝb̃ikel mai sual am ke, ‘Gegǝmai,’ dereh tegǝmai. Nǝb̃ikel mai naslev sagw ke, ‘Gigol nategai,’ ale dereh tigole.”
Nǝboŋ aYesu tosǝsǝloŋ hǝni, ip̃aŋ lan. Ipair van hǝn naluṽoh lotohusuri ale ike, “Nukel mai gamit ke; nǝsǝsab̃ nadǝlomian todaŋ maiegai len alat seIsrael.”
10 Beti alat sinasenturion, gai tosǝvat galito, lotǝlmam vahim ale lusab̃i ke naslev imaur buni.
AYesu igol anatun ulum̃an sibatunau ile mǝhat dan nǝmatan
11 Pelan han aYesu evi Nain, navile sua. Ale ahai susur san gail mai nab̃iltiluṽoh lutah maii. 12 Nǝboŋ aYesu toyar pǝpadaŋ hǝn nametlǝkau hǝn navile, alat a Nain lupat naulum̃an sua tomat vivile, tovi aṽisusua sinan. Lupati len nǝmel. Anan evi batunau, ale nab̃iltiluṽoh a Nain luyar mai alitenan. 13 Nǝboŋ Nasub̃ toris alitenan, nǝlon itaŋisi ale ike, “Sagitaŋ.”
14 Beti ivan, ibar nǝmel nǝmatan, ale alat lotopati loil. Ike, “Mantuhmar, nukel mai gaiug, gile mǝhat!” 15 Ale nǝmantuhmar ebǝtah mǝhat, etub̃at sor. Beti aYesu eviol hǝni mai anan.
16 Galit p̃isi lomǝtahw, lumaŋmaŋ ale lusor sal suh nǝyalyalan siGot ke, “Ahai kelkel ur sua toyalyal evisi hǝn gidato!” Lusor am ke, “AGot egǝm hǝn b̃evi tarhǝt sidato, nǝvanuan san gail.”
17 Na-kel-uri-an egai husur aYesu iperŋan naut p̃isi a Jutea mai naut p̃isi todar visi.
AYesu mai aJon Baptais
(Mat 11.2-19)
18 Ahai susur siJon gail lukel ur natgalen p̃isi maii. Ale ekis galit eru, 19 esǝvat gǝlaru van hǝn Nasub̃ hǝn arb̃eusi ke, “Gaiug govi nǝvanuan togǝmgǝmai o ivoi ke namtitoh vir sual am?” 20 Nǝboŋ artogǝm hǝni, arousi ke, “AJon Baptais esǝvat ginamǝru gǝm hǝn gaiug, eusi ke, ‘Govi nǝvanuan togǝmgǝmai o ivoi ke namtitoh vir tile am?’ ”
21 Len nǝboŋ enan ŋai aYesu igol nǝvanuan isob̃ur lotokad namǝsahan tiltile lumaur, igol galevis, nanunun nǝmargobut gail lumakuv dan galito. Ale ilav nakǝtaan mai nametb̃esw isob̃ur. 22 Imagenan isor var gǝlaru ke, “Mǝretǝlmam ale kel mai aJon nǝsa mǝrtorisi mai mǝrtosǝsǝloŋ hǝni: ametb̃esw gail lukad nakǝtaan, alat narielit togau luyar, alat lotokad naleprosi lumaur, luveveu, nǝdariŋ b̃ulb̃ulol gail losǝsǝloŋ mai alat lotomat lule mǝhat dan nǝmatan. Ale alat lotopar tite losǝsǝloŋ hǝn na-kel-uri-an tovoi.* Isa 35.5-6, 61.1 23 AGot tigol tivoi hǝn avan ideh sateh dan nadǝlomian len ginau sil nǝsa notogole.”
24 Nǝboŋ ahai pispisul siJon artovan, aYesu etub̃at sor husur aJon mai naluṽoh ke, “Nǝboŋ mǝttovi lan naut masmas tob̃ǝb̃esw, mǝtuvan varis nǝsa? Naṽiliol nǝlan toṽuvi tokurkur a?* Len naut egai hum ma tosor husur nǝvanuan todidimair, togǝgel hǝn nǝnauan akis. Aoa! 25 B̃eb̃uer, mǝtuvan hǝn mǝtb̃eris nǝsa? Naulum̃an tosun nahurabat nǝvat halit totibau a? Aoa! Alat lotosun nahurabat tomaienan, lotokad nakontit p̃isi, galit losuh len nab̃iltiim sekiŋ gail! 26 B̃imaienan, mǝtuvan hǝn mǝtb̃eris nǝsa? Ahai kelkel ur sual a? Evoi, nukel mai gamit ke savi ahai kelkel ur ŋai, iyalyal sǝhor ahai kelkel ur. 27 Atenan evi nǝvanuan natosian siGot tokel husuri ke: ‘Geris! dereh nesǝvat ahai pispisul sagw a m̃o hǝn gaiug toutaut hǝn nap̃isal sam̃ m̃os gaiug.’* Mal 3.1
28 “Nukel mai gamit ke, sǝkad avan ideh napǝhaṽut topasi, tosǝhor aJon; Be len alat lototoh pipihabǝlan aGot, galit ideh tovi ut kǝmas iyalyal sǝhor aJon.”
29 (Galit isob̃ur mai galevis lotovi nǝvanuan nǝtaks aJon tobaptais hǝn galit tia, nǝboŋ lotosǝsǝloŋ hǝn aYesu, lukel lǝboii ke, nap̃isal siGot inor. 30 Avil naFarisi gail mai alat lotokad namitisau hǝn nalo, aJon sǝbaptais hǝn galito, lomǝtahun p̃is nap̃isal siGot mai nalǝŋonian siGot m̃os galito.)
31 AYesu isor am, ike, “Ale naur ta damǝŋai lumabe? Nolǝboi nǝb̃ike lohum nǝsa? 32 Losum̃an alahutai lotobǝtah len nǝmaket lotokai van hǝn galit gabag ke, ‘Namtoṽuv nab̃uvimal m̃os gamito be mǝtsǝsav; namtokǝkai hǝn nǝb̃e nǝmatan be mǝtsǝtaŋ!’ 33 Logǝgel hǝn nǝnauan salit tabtab. Nokǝmaienan husur nǝboŋ aJon Baptais togǝmai, sǝhan nabǝta, samun nǝwain, be mǝtuke, ‘Ikad natǝmat.’ 34 Avil aNatun Nǝvanuan egǝmai, ihan, emun, be mǝtuke, ‘Mǝteris! Naulum̃an tohan tǝmǝhav, tomun vatǝrog. Itah mai nǝvanuan nǝtaks mai nǝvanuan nǝsaan gail!’ 35 Be alat lotohusur nap̃isal siGot hǝn namitisau hǝn nǝmauran tonor, nǝmauran salito eṽusani ke nap̃isal siGot ekitin.”
AYesu erub̃at nǝsaan sepǝhaṽut tosa
36 Ikad naFarisi sua, nahǝsan aSimon, tous aYesu hǝn b̃ihan maii, ale aYesu eb̃is lohoim san, ipat tarhǝgarin hǝn b̃ihan. 37 Nǝboŋ napǝhaṽut nǝsaan sua len nab̃iltivile enan tosǝsǝloŋ hǝni ke aYesu tohan len naim siFarisi enan, ipat nab̃otel nǝhai pǝhas van hǝn aYesu. 38 Eil pǝpadaŋ hǝn narien, itaŋ. Nǝboŋ totaŋ, namǝtarur san iteh len nalohrien aYesu gol arumosmos. Beti igargar narien hǝn navurun, esum̃ narien ale eb̃ir nǝhai pǝhas len narien gǝlaru. 39 NaFarisi tous aYesu hǝn b̃ihan, eris natenan. Nǝboŋ torisi inau len gai sǝb̃on ke, “Ategai tavi ahai kelkel ur, talǝboi as tobari, ale talǝboi am naṽide san ke alitenan evi pǝhaṽut nǝsaan.” 40 AYesu isor vari ke, “Simon, nukad natesua hǝn nǝb̃ikel mai gaiug.” ASimon ike, “Hai p̃usan, kele.”
41 AYesu ib̃ol hǝni ke, “Ikad alaruevis. Arukabut hǝn nǝvat sivan sua todam̃ hǝni mai gǝlaru. Sua ikabut hǝn natenarius Natenarius evi nǝvat nap̃urp̃uran hǝn nauman hǝn nǝmariboŋ tosua. tovi 500, togon ikabut hǝn 50. 42 Gǝlar p̃isi arsǝkad nǝvat hǝn arb̃isar gele, ŋa gai ikas kuv nǝkabut sǝlaru. Imaienan, gǝlar ta be elǝmas buni sǝhor togon?”
43 ASimon isor vari ke, “Hum ma atenan, nǝvanuan tokas kuv nǝkabut san totibau sǝhor togon.” AYesu ike, “Gokitin.”
44 Beti ipair van hǝn napǝhaṽut ale ikel mai aSimon ke, “Geris alitegai? Nǝboŋ notob̃is lohoim sam̃ gǝsǝlav nǝwai hǝn nǝb̃ekǝkas nariegw, wake namǝtarur selitegai igol nariegw imosmos hǝni ale igargari hǝn navurun. 45 Gǝsasum̃ nǝtarhogw hǝn na-ke-ivoi-an hǝn notogǝmai, wake nǝboŋ notob̃is lohoim, alitegai sasib hǝn tosum̃ nariegw gǝlaru. 46 Gǝsavǝhas nǝkadugw hǝn naoil hǝn naoliv hum naṽide sidato, wake gai eb̃ir nǝhai pǝhas len nariegw gǝlaru. 47 Bathut natgalenan, nukel mai gaiug ke, nǝsaan san gail lotosob̃ur lumarub̃at tia, imaienan gai elǝmas masuṽ hǝn ginau. Avil nǝvanuan, nǝsaan san tokǝkereh tomarub̃at, gai elǝmas bun ginau, be tokǝkereh ŋai.”
48 Beti aYesu ikel mai alitenan ke, “Nǝsaan sam̃ gail lumarub̃at.”
49 Be alat lototoh maii len nǝhanan ei lusor mai galit gabag ke, “Ase gagai, torub̃at nǝsaan gail tu maiegai?”
50 Ale aYesu ikel mai alitenan ke, “Nadǝlomian sam̃ gatolav kuv gaiug dan nǝsaan sam̃ gail. Givan, natǝm̃at tipat len nǝlom̃.”

*7:22: Isa 35.5-6, 61.1

*7:24: Len naut egai hum ma tosor husur nǝvanuan todidimair, togǝgel hǝn nǝnauan akis.

*7:27: Mal 3.1

7:41: Natenarius evi nǝvat nap̃urp̃uran hǝn nauman hǝn nǝmariboŋ tosua.