6
AYesu evi masta hǝn nǝSappat
(Mat 12.1-8; Mak 2.23-28)
Len nǝSappat sua aYesu mai ahai susur san gail luyar tur len nǝmarireu hǝn nawit, ale ahai susur gail lotub̃at kin b̃ur nǝhavhuwit gail. Lusarsari len navǝlalito ale luhan namisurhuwit gail.* Deu 23.25 NaFarisi galevis lousi ke, “Imabe mǝtugol nǝsa nalo tokai tasi len nǝSappat?”
AYesu isor var galit ke, “Mǝtsaṽuruŋ lǝboi nǝsa aTevit galito lotogole nǝboŋ lotomalkǝkat a? Eb̃is len naim nǝtap̃olen siGot, ale ilav nabǝta tolo. Ihani ale ilavi mai lalum̃an san.* 1Sam 21.1-6 Be nalo ike ahai tutumav sǝb̃olit ŋai lolǝboi lǝb̃ihani.”* Lev 24.9
Beti aYesu ikel mai galito ke, “ANatun Nǝvanuan evi masta hǝn nǝSappat. NǝSappat ipat len navǝlan.”
AYesu igol avan sua, navǝlan totah, imaur
(Mat 12.9-14; Mak 3.1-6)
Len nǝSappat sua tile am, aYesu evi lan naim nab̃onb̃onan, ep̃usan. Ale ikad avan sual ei, navǝlan nǝmatu totah, togǝm hum towas. NaFarisi gail mai ahai p̃usan gail hǝn nalo ludas p̃isal hǝn lǝb̃isab̃ nǝsaban ideh len aYesu hǝn lǝb̃ikot hǝni. Ŋa lokǝta bunusi ke b̃igol atenan b̃imaur len nǝSappat salito. Be aYesu elǝboi nǝsa lotonau, ale ikel mai naulum̃an tokad navǝlan totah ke, “Gile mǝhat, il rivuh hǝn galit p̃isi.” Imaienan naulum̃an ile mǝhat ale eil ei.
Beti aYesu eus galit ke, “Nous gamito, len nalo nǝsa inor len nǝSappat: datb̃igol navoian o nǝsaan, datb̃etǝgau gat nǝmauran o datb̃igol b̃imasig?”
10 Ekǝta garu len galito, beti ikel mai atenan ke, “Gisar hǝn navǝlam̃.” Igole, ale navǝlan imaur buni tǝtas.
11 Avil galito, lopul hǝn nǝlol paŋpaŋ vǝsa, ale lotub̃at sor utaut len galit gabag hǝn nǝsa lǝb̃igole van hǝn aYesu.
AYesu itabtabuh len ahai pispisul san gail lotovi 12
(Mat 10.1-4; Mak 3.13-19)
12 Len nǝboŋ galenan sua aYesu evi mǝhat len naṽehuh hǝn b̃isor tuṽ, ale isor mai aGot len nalenmariug kavkav. 13 Dudulan ekis ahai susur san gail gǝmai, ale ilekis hǝn 12 dan galito. Ekis galit hǝn ahai pispisul: ikad 14 aSimon (tokisi am hǝn aPita) mai aAdru aṽan, ikad aJemes, aJon, aFilip, aPartolomiu, 15 aMattiu, aTomas, aJemes anatun aAlfeus, aSimon tovi naSelot sua,* NaSelot evi nǝvanuan len naluṽoh sua lotomǝtahun alat a Rom, lotoke lǝb̃ib̃al mai galito. 16 aJutas anatun aJemes mai aJutas Iskariot b̃eriŋ aYesu len navǝlan naenemi san gail.
AYesu ep̃usan, igol nǝvanuan gail lumaur
(Mat 4.23-25)
17 AYesu eput vi pan mai galito, eil len nabǝmav. Ikad naluṽoh hǝn ahai susur san ei mai nǝvanuan tosob̃ur lotogǝm a Jerusalem mai naut tosob̃ur a Jutea mai galevis ta Tair mai ta Siton. 18 Logǝm hǝn lǝb̃esǝsǝloŋ hǝni, ale hǝn gai b̃igol namǝsahan salit b̃inoŋ. AYesu ehut nanunun tosa gail dan galit lotokade, ale igol na-lǝŋon-isa-an salit ivoi. 19 Galit p̃isi lugol risi ke libari bathut nǝdaŋan egǝm len aYesu, igol galit lumaur.
Na-sor-ivoi-an mai na-sor-lolosa-an
(Mat 5.1-12)
20 AYesu ekǝta ris ahai susur san gail ike:
“Gamit mǝttom̃idol,
navoian siGot igol gagai mǝtukab hǝni
husur natohan pipihabǝlan aGot evi samito.
21 Gamit mǝttomalkǝkat gagai,
navoian siGot igol gagai mǝtukab hǝni
husur dereh mitihanukub. Ta sutuai naJu gail luke malkǝkat, be namilen evi malkǝkat hǝn nalǝboian siGot mai nagolean hǝn nǝsa aGot tokele.
Gamit mǝttotaŋ gagai,
navoian siGot igol gagai mǝtukab hǝni
husur dereh mitiman.
22 “Gamit, nǝvanuan gail lotomǝtahun bun gamito, lotokai hǝn gamito, lotosor viles gamito, ale lotosor mǝdas nahǝsamit hum tosa bathut aNatun Nǝvanuan mǝttovi esan, navoian siGot igol gagai mǝtukab hǝni. 23 Mitikemkem len nǝboŋ enan, mǝtemǝlmǝlah len nahǝhaṽuran husur nakonp̃urp̃uran samit len nǝmav gag etibau. Nǝvanuan lotogol tosa hǝn gamit maienan, losum̃an atǝmalit ta sutuai lotogol tosa maienan hǝn ahai kelkel ur gail siGot.* 2Chr 36.16; Uman 7.52
24 “Avil gamit mǝttokad natit tosob̃ur, nǝmauran samit tivan tisa vǝsa batbat
husur nǝsa mǝttokade evi hǝn nǝboŋ ta damǝŋai ŋai.
25 Gamit mǝttokad nǝhanian tosob̃ur gagai, nǝmauran samit tivan tisa vǝsa batbat
husur dereh mitimalkǝkat.
Gamit mǝttoman gagai, nǝmauran samit tivan tisa vǝsa batbat
husur dereh nǝlomit tisa, mititaŋ.
26 “Gamit, mǝtb̃eum m̃os nǝvanuan p̃isi lǝb̃isal suh gamito, nǝmauran samit tivan tisa vǝsa batbat, husur atǝmalit ta sutuai lugol maienan hǝn ahai kelkel ur gǝgǝras gail.”
Gelǝmas bun aenemi sam̃ gail
(Mat 5.38-48, 7.12a)
27 AYesu ep̃usan am ike, “Samtimaienan. Nukel mai gamit mǝttosǝsǝloŋ hǝn ginau ke: Mǝtelǝmas bun aenemi samit gail, gol tivoi van hǝn alat lotomǝtahun bun gamito, 28 us aGot hǝn b̃igol navoian van hǝn alat lotosor mǝdas gamito, sor tuṽ m̃os alat lotogol tosa hǝn gamito. 29 Avan ideh b̃iṽos nǝtarhom̃, gipair hǝn nǝtarhom̃ togon van hǝni. Avan ideh b̃ilav nahurabat naut susus sam̃, gidam̃ hǝni ke tilav nǝhai susun sam̃ am. 30 Geviol mai galit p̃isi lǝb̃eus gaiug hǝn natideh, ale avan ideh b̃ilav natideh sam̃, sageusi ke tilav tǝlmam hǝni. 31 Naṽide mǝttolǝŋoni ke nǝvanuan gail ligole van hǝn gamito, mitigol naṽide enan van hǝn galito.
32 “Mǝtb̃elǝmas bun ŋai alat lotolǝmas bun gamito, savi natideh. Husur ke alat nǝsaan am lolǝmas bun alat lotolǝmas bun galito. 33 Mǝtb̃ivoi ŋai hǝn alat lotovoi hǝn gamito, savi natideh. Bathut alat nǝsaan am lugol tomagenan. 34 Mǝtb̃idam̃ hǝn nǝvat ŋai mai alat mǝttonau ke lǝb̃isar gele, savi natideh. Alat nǝsaan am ludam̃ hǝn nǝvat mai galit gabag, hǝn lǝb̃isar gel nǝkabut p̃isi. 35 Be ivoi ke gamit mǝtetile. Mǝtelǝmas bun aenemi samit gail, mitivoi hǝn galito. Mitidam̃ hǝn nǝvat mai galito, be samtitoh vir nǝ-sar-gele-an. Mǝtb̃imaienan, dereh aGot tilav nakonp̃urp̃uran totibau mai gamito ale mǝtegǝm vi anatun aGot toyalyal buni. Bathut gai ivoi hǝn alat lǝsasipa vi tǝban mai nǝvanuan nǝsaan gail. 36 Nǝlomit timastaŋis nǝvanuan gail sum̃an aTǝmamit len nǝmav nǝlon totaŋis galito.”
Gikel nakitinan husur nǝvanuan p̃isi
(Mat 7.1-5)
37 AYesu isor am ke, “Samtike nǝvanuan tile isa ale aGot asike ike mǝtusa. Samtisab̃ sǝhoti ke nǝvanuan tile timaspanis. Imagenan aGot asike isab̃ sǝhoti ke gamit mitimaspanis. Mǝterub̃at nǝsaan nǝvanuan togole hǝn gamito, imagenan dereh aGot terub̃at nǝsaan samito. 38 Mǝteviol, imagenan dereh aGot teviol mai gamito. Gai dereh teviol hǝn tisob̃ur mai gamito, teirir hǝni, tepul sǝsǝhov variviriv. Bathut mǝtb̃eviol habat o mǝtb̃eviol kǝkereh, aGot teviol magenan mai gamito.”
39 AYesu ep̃usan am, ib̃ol maiegai ke: “Ametb̃esw elǝboi b̃esǝhar ametb̃esw togon a? Aoa, gǝlar p̃isi dereh aripal suluṽi, ariteh len nab̃ur. 40 Ahai susur, satibau sǝhor ahai p̃usan san, be avan ideh tolǝboi sǝhot p̃is nap̃usanan sihai p̃usan san, dereh tesum̃an gai.
41 “Husur nǝsa gotokǝta kot nakumashǝhai len namǝtan aṽam̃, be gǝsǝnau nab̃iltitarhai len namǝtam̃? 42 Imabe gotoke, ‘Wawa, nidakuv nakumashǝhai dan namǝtam̃,’ nǝboŋ gotokad nǝtarhai gǝsarisi len namǝtam̃? Gaiug gotovi vanuan gǝgǝras, gilav kuv nǝtarhai dan namǝtam̃ bai. Gǝb̃igole b̃inoŋ nakǝtaan sam̃ dereh timasil tinor hǝn gǝb̃idakuv nakumashǝhai dan namǝtan aṽam̃.
Nǝhai mai naṽite
(Mat 7.16-20, 12.33-35)
43 “Nǝhai tovoi sǝṽan hǝn naṽit tosa. Nǝhai tosa sǝṽan hǝn naṽit tovoi. 44 Goris lǝboi nǝhai ideh nǝboŋ gotoris naṽite. Nǝvanuan gail lǝsavǝrus naṽit tovoi hun nafik o nakrep len nǝhau tosa tokad nasunite. Nǝhau enan ehun nab̃ulgǝgau. 45 Nǝvanuan tovoi igol navoian len navoian topul len nǝlon, mai nǝvanuan tosa igol nǝsaan len nǝsaan topul len nǝlon. Bathut, nǝsa nǝvanuan tokele, evivile len nǝsa topul sǝsǝhov len nǝlon.
Nǝvanuan na-um-im-an eru
(Mat 7.24-27)
46 “Mǝtokis ginau ke, ‘Masta, Masta,’ be mǝtsagol nǝsa notokele. Imabe? 47 Nǝvanuan p̃isi lotogǝm hǝn ginau, lotosǝsǝloŋ hǝn nasoruan sagw mai lotogole, lumaiegai ke: 48 Ehum avan sua toum hǝn naim, tokir sareh ale toriŋ nǝpaudesen len nǝvat mot. Nǝboŋ nilev togǝmai, nawisel tovi mǝhat, iṽas naim be sakur hǝni husur eum hǝni idaŋ habat. 49 Be avan ideh tosǝsǝloŋ hǝn nasoruan sagw ale sagole, esum̃an avan sua toum hǝn naim topat len tan, nǝpaudesen tob̃uer. Nǝboŋ nawisel tolev, toṽas naim enan, vǝha-sua ŋai erus, iteh vǝmasirsir.”

*6:1: Deu 23.25

*6:4: 1Sam 21.1-6

*6:4: Lev 24.9

*6:15: NaSelot evi nǝvanuan len naluṽoh sua lotomǝtahun alat a Rom, lotoke lǝb̃ib̃al mai galito.

6:21: Ta sutuai naJu gail luke malkǝkat, be namilen evi malkǝkat hǝn nalǝboian siGot mai nagolean hǝn nǝsa aGot tokele.

*6:23: 2Chr 36.16; Uman 7.52

6:44: Nǝhau enan ehun nab̃ulgǝgau.