Jut
Nalob̃ulat napisulan aJut totosi
Ase itos nalob̃ulat napisulan egai?
AJut itosi.
AJut itosi hǝn nǝsa?
Nalob̃ulat napisulan egai ikel mai alat siYesu ke ivoi ke lelǝlǝgau hǝn galito hǝn asike ahai p̃usan gǝgǝras gail lǝb̃emǝdas nadǝlomian salito.
AJut itosi van hǝn ase?
Itos nalob̃ulat napisulan egai van hǝn alat siYesu len naut gail p̃isi.
AJut itos nalob̃ulat napisulan egai ŋais?
Itosi pǝpadaŋ hǝn nasihau tovi A.D. 66.
1) AJut ikel na-ke-ivoi-an mai alat siYesu (1-2)
2) AJut itos nalob̃ulat hǝn b̃ikel nalǝlǝgauan mai alat siYesu (3-4)
3) AGot eriŋ nǝpanismen len nǝvanuan mai aŋel lotogol tosa sutuai ale dereh teriŋ nǝpanismen len alat lotogol tosa damǝŋai (5-16)
4) Il gǝgat len nadǝlomian (17-23)
5) Nǝ-maris-kotovi-an tosal suh aGot (24-25)
1
Na-ke-ivoi-an seJut
Ginau aJut notovi naslev siYesu Kristo mai notovi aṽan aJemes, ginau nutos nalob̃ulat napisulan egai van hǝn gamit, aGot tolekis hǝn gamito hǝn mǝtb̃evi esan. AGot Tata elǝmas masuṽ hǝn gamito, aYesu Kristo ekǝtkǝta kǝkol hǝn gamito hǝn asike mǝtb̃imakuv dani.* Mat 13.55; Mak 6.3
AGot, nǝlon titaŋis gamito, gai tigol nǝlomit tikad natǝm̃at mai gai telǝmas bun gamito. Natgalen tepul am tabtab len gamito.
Ahai p̃usan gǝgǝras gail
Gamit notolǝmas bun gamit p̃isi, nolǝŋon masuṽ hǝn nǝb̃itos nalob̃ulat van hǝn gamito husur nǝ-lav-kuvi-an dan nǝsaan gidat p̃isi dattokade. Be nunau ke nimastosi van hǝn gamito husur natsual am hǝn mǝtb̃ehisi habat hǝn mǝtb̃etǝgau gat nap̃usanan hǝn nadǝlomian sidato. Nap̃usanan galenan, aGot eviol vǝha-sua hǝni ŋai mai nǝvanuan san gail. Nokǝmaienan husur ikad nǝvanuan galevis lǝsǝkad nadǝlomian ideh len aGot. Galit loliligis mǝdau hǝn galit len gamito, luke narub̃atian siGot idam̃ hǝni ke lalum̃an mai latpǝhaṽut lolǝboi lǝb̃ehusur naṽide taṽtaṽor, naṽide selipah. Nǝvanuan galenan lǝsǝkad nadǝlomian, lupair dan aMasta sidato tosua sǝb̃on ŋai, Nasub̃ aYesu Kristo. Na-tos-gati-an ta sutuai ikele tia ke dereh limaspanis sil natgalenan.* Kal 2.4; Tit 1.16; 2Pit 2.1
Mǝttolǝboi natgalenan tia, be nuke nigol mitinau tǝlmam hǝni ke, naut kǝmas Nasub̃ tosǝhar kuv nǝvanuan san gail dan naut a Ijip, len nǝboŋ lotohusur nǝboŋ galenan, galit galevis lǝsǝkad nadǝlomian lan. Sil natenan igol galit p̃isi lǝsǝkad nadǝlomian lan lumasig buni.* Exo 12.51; Num 14.29-30 Mitinau tǝlmam hǝn aŋel gail lǝsail gǝgat len namilelito be lotogam dan naut a im salito. AGot itah gat galit len nǝmargobut topat vi sutuai. Ibaŋis gat galito vir nǝboŋ totibau b̃epǝpehun navoian dan nǝsaan lan. Ale nǝlomit satiboŋboŋ hǝn nab̃iltivile eru enan, Sotom mai Kom̃orrah mai navile gail lotodar vis gǝlaru. Nǝvanuan naut galen gail lohusur naṽide hǝn naitian tosa, naṽide hǝn naitian tiltile lǝsanor. Alat nab̃iltivile galenan lumasig buni len nǝhab hum nalǝlǝgauan husur nǝhab topaŋ vi sutuai b̃evi nǝpanismen silat lotosa.* Gen 19.1-25
Len naṽide tomagenan, ahai p̃usan gǝgǝras galenan, lohusur nab̃ǝb̃er salito, gol ke lotogol nibelit tob̃iŋb̃iŋal len naṽide tosa lotohusuri. Lomǝtahun avan ideh b̃eil a m̃o hǝn galito, ale losǝvar alat lotoyalyal len nǝmav. Lupesǝvar magenan wake aMikael, naut kǝmas toṽat nǝhes hum ab̃iltiŋel, gai sasǝvar Natǝmat. Nǝboŋ aMikael tosor b̃alb̃al mai Natǝmat, toṽitṽituh maii husur niben aMoses, len nǝboŋ enan, aMikael sasor vilesi. AMikael elǝboii ke savi esan hǝn b̃isab̃ sǝhoti hǝn b̃ipanis, savi esan hǝn b̃isor b̃isa lan, ale ikel maii ŋai ke, “Nasub̃ m̃au tesivoh len gaiug!”* Ab̃iltiŋel: 1Tes 4.16 Maikel: Dan 10.13, 21, 12.1; KelV 12.7 Niben aMoses: Deu 34.6 Sivoh: Zec 3.2 10 Be ahai p̃usan gǝgǝras galenan lusor viles, losǝvar natit gail lototǝtan hǝni. Lohum narivatvat, lohusur nalǝŋonian hǝn nibelit ŋai gol lomǝdas galit sǝb̃olit vǝmasig. 11 Ereh! Nǝpanismen ipat vir galito husur lupal sob, lohusur nap̃isal siKen togol aṽan tomat. Lugam husur nǝvat gol lotosab sum̃an aPalaam tolǝŋon masuṽ hǝn nǝvat. Ale sum̃an aKorah tomǝtahun aMoses, dereh limasig husur lomǝtahun aGot. Ken: Gen 4.3-8 Palaam: Num 22.1-35. Korah: Num 16.1-35 12 Hum nasǝhau mǝttolǝboi mǝtb̃ibat lan, nǝvanuan galenan lomǝdas nab̃onan samito nǝboŋ mǝttohan b̃onb̃on len nǝhanan na-lǝmas-buni-an gail. Lǝsǝnau avan ideh am be lokǝtkǝta tǝban galit sǝb̃olit ŋai, lohum nǝmarigw nǝlan toṽuvi be salǝboi b̃eus, lukele ke lukad isob̃ur be lǝsalǝboi lǝb̃igol natideh. Losum̃an nǝhai topar ṽite len nǝboŋ hǝn nǝmatuan, nǝvanuan gail lotoput kuvi, imat ebun 13 Lohum nǝtas kudkud topus, nabubus han tosel vahut, tolav nǝpahsago hǝn nagolean salito tomǝdas nahǝsalito. Lohum nam̃eso lotorus dan nap̃isal salit gail. Ŋa aGot etǝgau gat naut len nǝmargobut tomotmot vi sutuai vir galito.
14 Nau aEnok tovi namǝlevruan len nǝpasusan aAtam toil a m̃o hǝni, evi namǝlevtesan tohusur aAtam. Gai boh epǝhav utaut husur ahai p̃usan gǝgǝras galenan, ike, “Mǝteris! Nasub̃ aGot satogǝmai mai nab̃iltiluṽoh hǝn aŋel san gail,* Gen 5.18, 21-24 15 hǝn b̃enǝnoṽ hǝn nǝvanuan gail p̃isi mai nǝbathut nakitinan. Dereh tepǝpehun navoian dan nǝsaan, tikel vǝhot nǝpanismen tosil nǝsaan gail p̃isi silat lotomǝtahuni. Dereh teriŋ nǝpanismen len nǝvanuan nǝsaan galenan sil na-sor-mǝtahuni-an p̃isi lotokele nǝboŋ lotosor tasi.” Ris Enok 1.9 tovi nalob̃ulat seJu gail. Nalob̃ulat lotokisi hǝn aEnok sǝpat len nasoruan siGot. 16 Ahai p̃usan gǝgǝras galenan lukoblen tabtab. Lusor vilevil, lohusur nalǝŋonian tosa salit sǝb̃olit ŋai. Lusor patpat galit mǝhat, lusor hehe hǝn nǝvanuan gail hǝn ke nǝvanuan gail lǝb̃ehusur galito mai viol hǝn natit mai galito.
Nalǝlǝgauan gail
17 Be gamit notolǝmas bun gamit p̃isi, nuke mitinau tǝlmam hǝn nasoruan ahai pispisul siMasta sidato, aYesu Kristo, lotokele a m̃o mai gamito. 18 Luke, “Len nǝboŋ hǝn nanoŋan hǝn navile a pan, dereh tikad nǝvanuan gail lǝb̃isor viles nakitinan aGot tokel vǝhoti mai lǝb̃ehusur nalǝŋonian salit gail tosa.”* 2Pit 3.3 19 Ahai p̃usan gǝgǝras galenan dereh lepǝpehun gamito, nalǝŋonian salit gail luwol hǝn nǝmauran salito husur aNunun aGot eb̃uer len galito. 20 Be gamit notolǝmas buni gamit p̃isi, mǝteil gǝgat am akis len nakitinan, hǝn nadǝlomian samit togǝm len aGot b̃idaŋ am. Sor tuṽ len aNunun aGot, 21 tǝgau gat tabtab hǝn nǝmauran toṽusan na-lǝmas-buni-an siGot. Vatvat vir nǝmauran vi sutuai, aMasta sidato, aYesu Kristo b̃eviol hǝni mai gamito len nǝlon totaŋis gamit tia.
22 Nǝlomit titaŋis alat nǝlolit tour nadǝlomian salito. 23 Lav kuv nǝvanuan tile gail, sab̃ul galit dan nǝhab hǝn nǝpanismen. Ikad nǝvanuan tile gail am, nǝlomit titaŋis galito, be mǝtelǝlǝgau hǝn gamit hǝn asike nǝsaan salit lǝb̃idos gamito, mǝtemǝtahw hǝn asike mǝtb̃elis gamit len nǝsaan salito.§ Len nasoruan ta Kris ike, Mǝtemǝtahw hǝn nahurabat salito, nǝsaan salit todos gail, mǝtemǝtahun bun gail am. Nasoruan enan evi nasoruan kǝta.
Nǝ-sal-suhi-an
24-25 Nǝ-sal-suhi-an vi tǝban AGot tolǝboi b̃etǝgau gat gamito hǝn asike mǝtb̃ipes hab̃etw, asike mǝtb̃iteh. Elǝboi b̃eriŋ gamit mǝteil len nǝhon tokad namǝnas, natideh tosa tob̃uer len gamito, mǝtukemkem. Gai evi aGot sǝb̃on tosua ŋai, sǝkad ideh am. AGot, len nǝsa aYesu Kristo, aMasta sidato togole m̃os gidato, aGot ilav kuv gidato dan nǝpanismen tonor hǝn gidato. Namǝnas, nǝyalyalan, nǝdaŋan mai na-il-a-m̃o-an lovi esan len natub̃atan, gagai, mai vi sutuai. Ganan!

*1:1: Mat 13.55; Mak 6.3

*1:4: Kal 2.4; Tit 1.16; 2Pit 2.1

*1:5: Exo 12.51; Num 14.29-30

*1:7: Gen 19.1-25

*1:9: Ab̃iltiŋel: 1Tes 4.16 Maikel: Dan 10.13, 21, 12.1; KelV 12.7 Niben aMoses: Deu 34.6 Sivoh: Zec 3.2

1:11: Ken: Gen 4.3-8 Palaam: Num 22.1-35. Korah: Num 16.1-35

*1:14: Gen 5.18, 21-24

1:15: Ris Enok 1.9 tovi nalob̃ulat seJu gail. Nalob̃ulat lotokisi hǝn aEnok sǝpat len nasoruan siGot.

*1:18: 2Pit 3.3

§1:23: Len nasoruan ta Kris ike, Mǝtemǝtahw hǝn nahurabat salito, nǝsaan salit todos gail, mǝtemǝtahun bun gail am. Nasoruan enan evi nasoruan kǝta.