4
AYesu mai atob̃taSamaria
Beti naFarisi gail losǝsǝloŋ hǝni ke aYesu tobaptais hǝn nǝvanuan lotosob̃ur hǝn lǝb̃egǝm vi hai susur san gail, lusob̃ur sǝhor siJon. (Be savi aYesu tobaptais hǝn nǝvanuan, ahai susur san gail ŋai lugole.) Nǝboŋ aYesu tolǝboi nǝsa naFarisi gail lotosǝsǝloŋ hǝni, eriŋ naut a Jutea, etǝlmam vi Kalili.* Nǝboŋ aYesu tolǝboii ke naFarisi lotosǝsǝloŋ hǝn tobaptais hǝn nǝvanuan tosob̃ur, emǝtahun lǝb̃ib̃al maii ale eriŋ naut enan. Len nǝvanan san imasyar tur len naut a Samaria.
Ale ibar navile sua a Samaria, nahǝsan a Sikar, topat pǝpadaŋ hǝn nǝtan aJakop tolavi mai aJosef, anatun. Gen 33.19; Jos 24.32. Len naut egai isor husur aJakop ta sutuai, tovi natun aIsak tovi natun aApraham. Ikad nab̃urhuwai siJakop ei. Beti aYesu, niben tomatmat husur nǝyaran tobǝlav, ebǝtah tarhǝb̃urhuwai enan. Natub̃lial bolai.
Atob̃taSamaria sua egǝm hǝn b̃evǝvaut. Ale aYesu ikel maii ke, “Lav nǝwai. Nemuni.” Ebǝtah sǝb̃on husur ahai susur san gail lovi lan navile hǝn lǝb̃eṽur nǝhanian ideh. Imagenan apǝhaṽut isor vari ke, “Be gaiug govi Ju, ginau novi tob̃taSamaria. Gous mab hǝn nǝwai hǝn ginau?” (Husur alat a Jutea lǝsab̃on mai alat a Samaria boŋ ideh).* Luk 9.52-53; Ezr 4.1-5; Neh 4.1-2 10 Ale aYesu isor vari ke, “Gǝtalǝboi naviolan siGot, mai ginau notokel mai gaiug, ‘Lav nǝwai. Nemuni,’ gǝtaus ginau hǝni tia, ale nǝtǝlav nǝwai nǝmauran mai gaiug.”
11 Alitenan ikel maii ke, “Nasub̃, gǝsǝkad nab̃iliwai, nǝhau eb̃uer, ale nab̃urhuwai eg isareh masuṽ. Golǝboi gǝb̃evǝvaut nǝwai nǝmauran enan a be? 12 Gaiug gunau ke gototibau sǝhor atǝmadat ta sutuai, aJakop a? Bathut gai m̃au ilav nab̃urhuwai egai mai gidato, ale gai mai anatun gail mai narivatǝvat gail lomun lan.”
13 AYesu isor vari, ike, “Nǝvanuan p̃isi lotomun len nǝwai egai, dereh limaduh tǝtas. 14 Avil avan ideh tomun nǝwai nǝb̃ilav maii, asike imaduh boŋ ideh. Be nǝwai nǝb̃ilavi maii ehum nabǝko toṽuv vi mǝhat len nǝlon, tolav nǝmauran vi sutuai maii.” 15 Napǝhaṽut ikel maii ke, “Nasub̃, lav nǝwai ideh mai ginau bai, hǝn asike nǝb̃imaduh boŋ ideh, asike nǝb̃egǝm gegai hǝn navǝvautan tǝtas am.” 16 Ikel mai alitenan ke, “Givan vakis asoam̃, mǝregǝmai.” 17 Apǝhaṽut isor vari ke, “Nǝsǝkad asoagw ideh.” AYesu ikel maii ke, “Nǝboŋ gotoke, ‘Nǝsǝkad asoagw ideh,’ gokitin; 18 husur gulah mai asoam̃ erim tia, ale ahaṽut gotokade gagai savi asoam̃, gǝsǝlah maii. Nǝsa gotomadhakele ekitin.”
19 Apǝhaṽut ike, “Nasub̃, gaiug govi ahai kelkel ur. 20 Atǝmanamit ta sutuai lulotu len naṽehuh egai, be gamit mǝttovi Ju, mǝtuke naut a Jerusalem ŋai evi naut nalotuan.” 21 AYesu isor vari ke, “Litegai, gaiug gedǝlom nǝsa notokele. Nǝboŋ dereh tegǝmai hǝn ke asike evi natideh hǝn mǝtb̃ilotu hǝn aTata len naṽehuh egai o len naut a Jerusalem. 22 Gamit a Samaria mǝtsalǝboi gai mǝttolotu hǝni; ginamito, namtulotu hǝn gai namttolǝboii, bathut nǝ-lav-kuvi-an dan nǝsaan egǝm len naJu gail. 23 Avil namityal dereh tegǝmai, egǝm tia, hǝn ke alat lotolotu kitin lǝb̃ilotu kitin hǝn aTata len nǝlolit kavkav, len nǝdaŋan seNunun, husur galit lovi nǝvanuan nalotuan aTata tokǝta doŋ galito. 24 AGot savi nǝvanuan tokad niben gotolǝboi gǝb̃erisi, ao, ehum nanunun sua o nasuŋavŋavan gotodǝdas gǝb̃erisi be tovi nǝkadhumauran. Ale alat lotolotu hǝni limaslotu hǝn aGot hum tovi aGot kitin. Limaslotu kitin hǝn gai len nǝlolit kavkav, len nǝdaŋan seNunun.” 25 Apǝhaṽut ikel maii ke, “Nolǝboii ke aMessiah aGot totabtabuh lan dereh tegǝmai, aten lotokisi hǝn aKristo. Nǝboŋ b̃egǝmai dereh tikel ur natit p̃isi mai ginamito.” 26 AYesu ikel maii ke, “Ginau en bogai notosor mai gaiug.”
Ahai susur gail lotǝlmam
27 Len namityal enan, ahai susur san gail lotǝlmam, losǝhoṽut habat hǝn aYesu tosor mai apǝhaṽut sua, avil galit ideh saus aliten ke, “Golǝŋon nǝsa?” o saus aYesu ke, “Gusor mabe mai alitegai?”
28 Beti napǝhaṽut eriŋ nab̃iliwai san, etǝlmam vi lan nab̃iltivile ale ikel mai nǝvanuan gail ei ke, 29 “Mǝtegǝm ris avan sua tokel mai ginau hǝn natit p̃isi notogole. Mǝtunau ke aKristo, aGot totabtabuh lan a?” 30 Ŋa nǝvanuan gail loriŋ nab̃iltivile, lotub̃at van hǝni.
Nǝb̃ol p̃usan husur nǝmatuan
31 Beti ahai susur gail lukele ke, “Hai p̃usan, gihan.” 32 Be ikel mai galit ke, “Nukad nǝhanian hagw gamit mǝtsalǝboii.” 33 Imaienan ahai susur gail lukel mai galit gabag ke, “Ase ilav nǝhanian maii?” 34 AYesu ikel mai galit ke, “Nǝhanian hagw evi hǝn nǝb̃igol nalǝŋonian sitenan tosǝvat ginau hǝn nǝb̃igol vurvur nauman san. 35 Mǝtukad nasoran sua toke, ‘Nahǝbati tivat beti nǝmatuan,’ be mǝtesǝŋav hǝn namǝtamito, mǝtekǝta ris nǝmarireu hǝn nawit tomasmas, toutaut hǝn nǝmatuan tia. 36 Nǝvanuan tota kokotov nawit enan, tosǝgovi, gai etub̃at lav nap̃urp̃uran san, ale esǝsǝgov hǝn nawit m̃os nǝmauran vi sutuai. Len naves egai, nawit tomatu evi nǝvanuan toutaut hǝn b̃esǝsǝloŋ hǝn nasoruan siGot, toutaut hǝn b̃ikad nadǝlomian lan. Igole hǝn gai tota kokotov nawit mai gai tomabule, arb̃ehǝhaṽur b̃onb̃on. 37 Husur nasoran egai ekitin toke, ‘Ikad avan sua tomabul, ikad togon tosǝgov tomatu.’ 38 Nosǝvat gamit hǝn mǝtb̃esǝgov b̃onb̃on hǝn nǝsa mǝtsaum m̃osi. Galevis am loum idaŋ m̃osi. Be gamit mǝtohusur galito ale mǝtopul hǝn nǝmatuan.”
39 Alat a Samaria isob̃ur len nab̃iltivile a Sikar loriŋ nǝlolit len aYesu husur na-kel-uri-an sepǝhaṽut toke, “Ikel mai ginau hǝn natit p̃isi notogole.” 40 Beti nǝboŋ alat a Samaria lotogǝm hǝni, lousi hǝn b̃itoh mai galito, ale itoh ei vǝbar nǝmariboŋ eru. 41 Ale husur nasoruan san, isob̃ur am lukad nadǝlomian. 42 Beti lukel mai napǝhaṽut ke, “Nadǝlomian sinamit len aYesu sahusur nǝsa gotokele am, bathut ginamit gabag namtosǝsǝloŋ hǝni, ale namtolǝboi sǝhoti ke ategai ilav kuv kitin hǝn navile a pan dan nǝsaan.”
AYesu igol anatun nǝvanuan nauman sekiŋ imaur
43 Nǝboŋ nǝmariboŋ toru togam gole, aYesu eriŋ naut enan, evi Kalili. 44 AYesu m̃au ikel koti ke, “Len naut sihai kelkel ur ideh, lǝsaputsan atenan len nǝnauan salito.”* Mat 13.57; Mak 6.4; Luk 4.24 45 Imagenan, nǝboŋ aYesu tobar naut a Kalili, alat naut enan lohǝhaṽur hǝni husur loris natit p̃isi togole len nǝhanan a Jerusalem, husur galit am losuh len nǝhanan enan.* Jon 2.23
46 Imaienan, aYesu evi Kana a Kalili, naut togol nǝwai togǝm vi wain lan.* Jon 2.1-11 Len naut enan ikad ab̃iltivanuan sua toum sekiŋ, anatun ulum̃an tomǝsah, topat len nǝmel len naut a Kapernaum. 47 Nǝboŋ atenan tosǝsǝloŋ hǝn aYesu togǝm a Jutea vǝbar naut a Kalili, ivan hǝni. Eŋiri hǝn b̃egǝm vi lan naut a Kapernaum, gol anatun timaur husur pǝpadaŋ timat. 48 Ŋa aYesu ikel maii ke, “Asike mǝtb̃eris namerikel gail o natit mǝtb̃imaŋmaŋ lan, asike mǝtukad nadǝlomian!” 49 Ab̃iltivanuan toum sekiŋ eŋiri tǝtas ke, “Nasub̃, asike gǝb̃egǝm gagai, dereh anatugw timat!” 50 AYesu isor vari ke, “Givan, anatum̃ imaur.” Edǝlom nǝsa aYesu tokel maii, ale ivan.
51 Len nǝyaran san vahim, naslev san gail lobubur maii, lukel uri ke, “Anatum̃ imaur tia!” 52 Eus galit ke, “Elǝŋon ivoi len namityal sa?” Beti lusor vari ke, “Napudan san inoŋ nino len namityal tosua ut mǝdau.”§ Len nasoruan ta Kris ike namityal tomǝlevru husur len nalennǝyal sua ikad nǝhaua tomǝlevtes len nadudulan ale tomǝlevtes am len naut mǝdau. 53 Beti atata inau sǝhoti ke, len namityal enan ŋai aYesu ike, “Anatum̃ imaur.” Ale gai mai galit p̃isi lotosuh lohoim san, logǝm vi vanuan nadǝlomian. 54 AYesu evi Jutea tǝlmam vi Kalili vǝha-ru, ale egai evi namerikel na-vǝha-ru-an aYesu togole len naut a Kalili.

*4:3: Nǝboŋ aYesu tolǝboii ke naFarisi lotosǝsǝloŋ hǝn tobaptais hǝn nǝvanuan tosob̃ur, emǝtahun lǝb̃ib̃al maii ale eriŋ naut enan.

4:5: Gen 33.19; Jos 24.32. Len naut egai isor husur aJakop ta sutuai, tovi natun aIsak tovi natun aApraham.

*4:9: Luk 9.52-53; Ezr 4.1-5; Neh 4.1-2

4:36: Len naves egai, nawit tomatu evi nǝvanuan toutaut hǝn b̃esǝsǝloŋ hǝn nasoruan siGot, toutaut hǝn b̃ikad nadǝlomian lan.

*4:44: Mat 13.57; Mak 6.4; Luk 4.24

*4:45: Jon 2.23

*4:46: Jon 2.1-11

§4:52: Len nasoruan ta Kris ike namityal tomǝlevru husur len nalennǝyal sua ikad nǝhaua tomǝlevtes len nadudulan ale tomǝlevtes am len naut mǝdau.