3
AYesu mai aNikotemus
Ikad avan sua len naFarisi gail, nahǝsan aNikotemus toil a m̃o hǝn naJu gail. Egǝm hǝn aYesu len mariug, ale isor maii ke, “Hai p̃usan, namtolǝboii ke gaiug govi ahai p̃usan sua aGot tosǝvati gǝmai, husur sǝkad avan ideh tolǝboi b̃igol namerikel gotogolgole, asike aGot b̃itoh maii.” AYesu isor vari ke, “Kitin, nokitin mai gaiug ke, avan ideh asike b̃ikad nǝpasian tǝtas,* Len nasoruan ta Kris, tǝtas ikad namilen sual am tovi egǝm a mǝhat gol ke naves egai elǝboi b̃ikad namilen tovi avan ideh asike b̃ikad nǝpasian togǝm a mǝhat, edǝdas b̃eris natohan pipihabǝlan aGot. edǝdas b̃eris natohan pipihabǝlan aGot.” ANikotemus eusi ke, “Imab hǝn nǝvanuan tovi haṽut tia b̃ikad nǝpasian tǝtas? Edǝdas b̃eb̃is tǝlmam len nǝhad hǝn natǝtai len nabǝhaṽun anan hǝn b̃ipas vǝha-ru hǝni!”
AYesu isor vari ke, “Kitin, nokitin mai gaiug ke, nǝvanuan timaskad nǝpasian len nǝwai mai aNunun aGot Len nasoruan ta Kris, nunun ikad namilen eru, sua evi nanunun, sua evi nǝlan o nasuŋavŋavan. Len natosian seJu gail nǝboŋ lotosor husur aGot, lokǝmaienan., hǝn b̃elǝboi b̃eb̃is len natohan pipihabǝlan aGot. Niben nǝvanuan ipas nǝvanuan tokad nǝmauran hǝn niben ŋai, aNunun aGot ipas nanunun nǝvanuan, nanunun toveveu, tokad nǝmauran toveveu. Imaienan, sagip̃aŋ len nǝsa notokele ke, ‘Gimaskad nǝpasian tǝtas.’ Nǝlan eṽuv husur nalǝŋonian san ale gosǝsǝloŋ hǝn nǝwalan han, be gǝsalǝboi naut toṽuv gǝm lan mai naut toṽuv vi lan. Len naṽide tomaienan, gǝsaris aNunun aGot, be goris nauman san len nǝmauran silat aNunun aGot topas nanunulito toveveu.” ANikotemus eusi ke, “Natgalenan levisi mabe?” 10 AYesu isor vari ke, “Imabe? Govi ahai p̃usan totibau seIsrael, be gǝsalǝboi natgaleg a? 11 Kitin, nokitin mai gaiug ke, namtukel ur nǝsa namttolǝboii, namtukel kot nǝsa namttorisi, avil gamito, mǝtsadǝlom na-kel-koti-an sinamito. 12 Nǝboŋ notosor husur nǝsa tovisi len navile a pan, mǝtsadǝlom ginau. Gol ke nǝb̃isor husur nǝsa tovisi len nǝmav, asike mǝtodǝlom ginau! 13 Sǝkad avan ideh tovi mǝhat len nǝmav tolǝboi b̃ikel ur nǝsa tovisi lan. ANatun Nǝvanuan ŋai egǝm len nǝmav, naut san matmat, ale gai ŋai elǝboi b̃ikel husuri. 14 Len naut tob̃ǝb̃esw, tomasmas, aMoses esuhun nǝlablab hǝn nǝm̃at len nǝhai.* Num 21.9 Len naṽide tomaienan, limassuhun aNatun Nǝvanuan len nǝhai balbal, 15 hǝn ke, nǝvanuan p̃isi lǝb̃eriŋ nǝlolit lan, dereh likad nǝmauran vi sutuai.
16 “Bathut aGot elǝmas bun navile a pan maiegai ke: eviol hǝn aNatun tosua sǝb̃on hǝn avan ideh b̃eriŋ nǝlon b̃idaŋ lan, asike, asike imasig be dereh tikad nǝmauran vi sutuai. 17 Husur aGot sasǝvat aNatun vi lan navile a pan hǝn b̃eriŋi ke lipanis sil nǝsaan salito, be hǝn ke, len aNatun, aGot b̃ilav kuv galit dan nǝsaan salito. 18 Avan ideh tokad nadǝlomian lan, aGot sariŋi ke b̃ipanis, avil avan ideh sǝkad nadǝlomian lan, aGot eriŋi tia ke tipanis, husur sǝkad nadǝlomian len nahǝsan aNatun aGot tovi aNatun tosua sǝb̃on. 19 Nǝpanismen esil nategai ke: Nam̃ial eb̃is len navile a pan, be nǝvanuan lolǝmas bun nǝmargobut sǝhor Nam̃ial, husur nǝsa lotogolgole isa batbat. 20 Husur alat lotogolgol nǝsaan lomǝtahun bun Nam̃ial, lǝsavi lan Nam̃ial husur lomǝtahw len Nam̃ial b̃em̃ias p̃arp̃ar hǝn nǝsaan salito len nǝhon nǝvanuan gail. 21 Be avan ideh totoh len nakitinan, egǝm hǝn Nam̃ial hǝn b̃em̃ias nǝsa togole len nǝdaŋan siGot.”
AJon Baptais isor husur aYesu
22 Nǝboŋ natgalenan tonoŋ, aYesu mai ahai susur san gail lovi lan naprovens a Jutea. Len naut enan itohtoh mai ahai susur san gail ale ibaptais hǝn nǝvanuan gail. 23 AJon am ibaptais hǝn nǝvanuan gail len naut a Aenon pǝpadaŋ hǝn naut a Salim, husur nǝwai isob̃ur ei. Ale nǝvanuan gail logǝm tabtab hǝni, hǝn lǝb̃ibaptais. 24 (Len nǝboŋ enan lǝsariŋ aJon len naim bǝbaŋis sal).* Mat 14.3; Mak 6.17; Luk 3.19-20
25 Beti ahai susur siJon galevis loṽitṽituh mai naJu sua husur naṽide hǝn nalilosan hǝn lǝb̃iveveu m̃os nalotuan. 26 Ale logǝm hǝn aJon, luke, “Hai p̃usan, ategaii totoh mai gaiug tarhǝwisel Jortan, ategaii gotosor husuri, gagai ibaptais hǝn nǝvanuan gail, ale nǝvanuan p̃isi logǝm hǝni.”
27 Ale aJon isor var galit ke, “Nǝvanuan elǝboi b̃ikad nǝsa ŋai aGot len nǝmav toviol hǝni maii. 28 Gamit m̃au mǝtolǝboi mǝtb̃ikel kot nǝsa notokele ke, ‘Ginau nǝsavi aKristo, aGot totabtabuh lan. Avil aGot esǝvat ginau a m̃o tia, beti atenan.’* Jon 1.20; Mal 3.1 29 Nǝb̃ikel nasoruan kǝta husuri, imaiegai ke, natǝbarehreh tolah evi seulum̃an tolah maii. Be naulum̃an tovi tarhǝt sitenan tolah, toil tǝban, tosǝsǝloŋ hǝni, gai ehǝhaṽur hǝn tosǝsǝloŋ hǝn nadolon aten tolah. AKristo esum̃an atenan tolah, ale nǝvanuan lotovan hǝni hǝn b̃ibaptais hǝn galito, losum̃an alitenan tolah. Ginau nosum̃an naulum̃an tovi tarhǝt sitenan. Nopul hǝn nahǝhaṽuran nǝboŋ notosǝsǝloŋ hǝn nǝvanuan gail lotovan hǝn aKristo. 30 AKristo timasyalyal sǝhor ginau; ginau a pan.”
31 Atenan togǝm len naut a mǝhat, iyalyal sǝhor natit p̃isi; avan tovi hǝn navile a pan, evi sinavile a pan, ale isor husur natit gail sinavile a pan ŋai. Atenan togǝm len nǝmav iyalyal sǝhor natit p̃isi. 32 Ikel kot nǝsa torisi, nǝsa tosǝsǝloŋ hǝni be sǝkad avan ideh todǝlom nǝsa tokele. 33 Be avan ideh todǝlom na-sor-lǝboii-an san, isab̃ sǝhoti ke aGot ekitin. 34 Husur atenan aGot tosǝvati ikel nasoruan siGot husur aGot eviol hǝn aNunun kavkav maii, nagilen tob̃uer. 35 AGot, aTata elǝmas bun aNatun, ale eriŋ natit p̃isi len navǝlan tia. 36 Avan ideh toriŋ nǝlon todaŋ len aNatun aGot ikad nǝmauran vi sutuai. Avil avan ideh tomǝtahun b̃eriŋ nǝlon len aNatun aGot, asike ikad nǝmauran enan, be nǝlol paŋpaŋ siGot ipat tabtab lan.

*3:3: Len nasoruan ta Kris, tǝtas ikad namilen sual am tovi egǝm a mǝhat gol ke naves egai elǝboi b̃ikad namilen tovi avan ideh asike b̃ikad nǝpasian togǝm a mǝhat, edǝdas b̃eris natohan pipihabǝlan aGot.

3:5: Len nasoruan ta Kris, nunun ikad namilen eru, sua evi nanunun, sua evi nǝlan o nasuŋavŋavan. Len natosian seJu gail nǝboŋ lotosor husur aGot, lokǝmaienan.

*3:14: Num 21.9

*3:24: Mat 14.3; Mak 6.17; Luk 3.19-20

*3:28: Jon 1.20; Mal 3.1