Jon
Na-kel-uri-an tovoi aJon totosi
Ase itos nalob̃ulat egai?
Nǝvanuan lotokad namitisau hǝn nasoruan siGot lunau ke aJon tovi esua len ahai susur tosǝŋavur pisan toru siYesu, gai itosi.
AJon itos nalob̃ulat egai hǝn nǝsa?
Itosi hǝn b̃ikel uri ke aYesu tovi aNatun ulum̃an aGot tosua sǝb̃on, ale evi tarhǝt sinǝvanuan gail hǝn lǝb̃eriŋ nǝlolit b̃idaŋ lan, lǝb̃ikad nadǝlomian lan.
AJon itosi m̃os ase?
Itosi m̃os alat lotoke lelǝboi aYesu, alat lotoke linau lǝboi nǝsa tokele husur gai.
Nǝsa evisi len nalob̃ulat egai?
AJon ikel ur namerikel gail aYesu togole, mai nap̃usanan gail tokel uri ke tovi aNatun aGot.
Nalob̃ulat ehusur as galito?
Ehusur aYesu, ehusur aTǝman, ehusur aNunun. Ehusur aYesu toṽusan aTǝman hǝn nǝvanuan gail, ehusur aNunun toviol hǝn nǝmauran len nǝsa aYesu togole mai tokele.
Natgalenan evisi ŋais?
Nalob̃ulat egai ikel ur nǝsa tovisi len nasihau A.D. 26 vǝbar A.D. 30.
Natgalenan evisi a be?
Nalob̃ulat egai ib̃ol husur nǝsa tovisi len naut a Jutea.
AJon ike totos nalob̃ulat egai “hǝn mǝtb̃edǝlomi ke aYesu tovi aKristo, aGot totabtabuh lan, tovi aNatun aGot. Nutosi maienan hǝn mǝtb̃eriŋ nǝlomit lan, ale len nadǝlomian samit mǝtb̃ikad nǝmauran len nahǝsan” (Jon 20.30-31). AJon ekis aYesu hǝn aSoruan ale ikel uri ke itah mai aGot tia len natub̃atan nǝboŋ togol natit p̃isi. Ikel uri ke aSoruan evi Got. Ale len nalob̃ulat egai aYesu ikel vǝha-sob̃ur hǝni ke “Ginau novi.” Lumaiegai ke: “Ginau novi bǝta hǝn nǝmauran” (6.35); “Ginau novi nam̃ial hǝn navile a pan” (8.12); “Ginau novi bopita” (10.7); “Ginau novi vanuan nasipsip tovoi” (10.11); “Ginau novi na-le-mǝhat-an dan nǝmatan” (11.25); “Ginau novi p̃isal, novi kitinan, novi mauran” (14.6) mai “Ginau novi bathuhau nakrep tin” (15.1, 5). Nǝboŋ tokǝmaienan ehum toke tovi Got, ale ikel kot natenan nǝboŋ toke, “novi ginau notovi ginau” (8.24) ale nǝboŋ toke, “a tahw hǝn aApraham tovisi, novi ginau notovi ginau” (8.58). Len naṽide tomaienan ikel vǝhoti ke tovi Got, natub̃atan san eb̃uer, nanoŋan san eb̃uer.
1) AYesu ase? (1.1-18)
2) AJon Baptais eutaut hǝn nǝvanuan gail m̃os nagǝmaian seKristo (1.19-34)
3) AYesu etub̃at hǝn nauman san (1.35-51)
4) Nauman siYesu len nǝhon nǝvanuan gail (2.1–12.50)
5) Nǝsa aYesu togole mai top̃usan hǝni pǝpadaŋ hǝn naut a Jerusalem (13.1–17.26)
6) Lutah gat aYesu, lukot hǝni (18.1–19.16)
7) Nǝmatan siYesu mai nǝtavunian san (19.17-42)
8) Na-le-mǝhat-an siYesu, ale evisi hǝn ahai susur san gail (20.1-10)
9) AYesu evisi namǝkot len naut a Kalili (20.11–21.25)
1
Nasoruan egǝm vi vanuan, aYesu
Len natub̃atan naSoruan itoh tia, ale aSoruan itah mai aGot, aSoruan enan evi Got. Atenan itah mai aGot len natub̃atan. Len atenan aGot igol natit p̃isi tovisi. Atenan tab̃uer, asike tǝkad natideh. Gai evi nǝkadun nǝmauran, ale nǝmauran enan evi nam̃ial sinǝvanuan gail. Nam̃ial satom̃ial van sal len nǝmargobut be nǝmargobut sasǝhori.
Aulum̃an sua egǝmai, aGot tosǝvati, nahǝsan aJon.* Jon 1.19-36; Mat 3.1; Mak 1.4; Luk 3.1-2 Atenan egǝm hum na-sor-lǝboii-an hǝn b̃ikel vǝhot nakitinan husur nam̃ial, hǝn nǝvanuan p̃isi lǝb̃edǝlom napisulan tokele. Gai gabag savi m̃ial, be egǝm hǝn b̃ikel vǝhot nakitinan husur nam̃ial. ASoruan egaii togǝm hǝn navile a pan, gai evi nam̃ial kitin tom̃ias nǝvanuan p̃isi.
10 Len gai aGot igol navile a pan tovisi. ASoruan itoh len navile a pan avil navile a pan lǝsakǝta lǝboii. 11 Egǝm hǝn nǝvanuan gail lotovi esan matmat, avil esan gail lomǝtahuni. 12 Be galit p̃isi lotohǝhaṽur hǝni, lotoriŋ nǝlolit len nahǝsan, eviol mai galit maiegai ke: evi len galito hǝn lǝb̃egǝm vi natun aGot gail. 13 Nǝvanuan ideh sǝpas galito, lǝsavisi husur na-lǝŋon-buni-an sinǝvanuan o husur nǝnauan seulum̃an, avil nǝpasian salit egǝm len aGot.
14 ASoruan beti egǝm vi vanuan, itoh mai gidato. Datoris nǝyalyalan san, nǝyalyalan aSoruan tokade, husur tosua ŋai, togǝm len aTata. Epul hǝn navoian toviol kǝmas hǝni, epul hǝn nakitinan. 15 AJon ikel vǝhot nakitinan husuri, ikai ke, “Ategai bogai notosor husuri ke, ‘Gai b̃egǝm a tahw len ginau, iyalyal sǝhor ginau, husur itoh sutuai tia, ginau notob̃uer sal.’ ”
16 Husur napulan hǝn navoian san, eviol kǝmas hǝn navoian mai gidato. Ale len navoian san, eviol, eviol, eviol tabtab mai gadito. 17 Bathut len aMoses, aGot eviol hǝn nalo, avil len aYesu, aGot eviol kǝmas hǝn navoian mai nakitinan mai gidato. 18 Avan ideh saris aGot boŋ ideh. ANatun sǝb̃on ŋai tosua, tovi Got, gai totoh tin mai aTata, gai eris aGot, isor vǝsvǝsaii.
AJon ike savi aKristo, aGot totabtabuh lan
(Mat 3.1-12; Mak 1.1-8; Luk 3.1-18)
19 NaJu gail a Jerusalem losǝvat ahai tutumav gail mai galevis len nahǝmar aLevi mai naFarisi gail hǝn lǝb̃eus aJon ke, “Gaiug ase?” Ale egai evi na-kel-koti-an siJon. 20 Ikel vǝhoti, satǝtas gole, ikel vǝhoti ke, “Ginau nǝsavi aKristo, aGot totabtabuh lan.” 21 Ŋa lousi ke, “Ase gaiug? AElijah la?” Ale ike, “Aoa, nǝsavi gai.” Luke, “Govi ahai kelkel ur a?” Isor var galit ke, “Ao.”* Elijah: Mal 4.5, ahai kelkel ur: Deu 18.15, 18 22 Beti lousi ke, “Gaiug ase? Gikel koti mai ginamit hǝn namtb̃ikel mai alat lotosǝvat ginamito. Gaiug gikel nǝsa husur gaiug?”
23 AJon isor var galito hum ahai kelkel ur, aIsaiah ta sutuai toke,
“Novi nadoldol tokai len naut masmas tob̃ǝb̃esw ke,
‘Gol nap̃isal tinor m̃os Nasub̃!’ ”* Isa 40.3
24 Beti naFarisi gail naJu lotosǝvat galit gǝmai, 25 lousi ke, “Asike gǝb̃evi aKristo, asike gǝb̃evi aElijah, asike gǝb̃evi aHai kelkel ur, imabe gubaptais hǝn nǝvanuan gail?”
26 AJon isor var galit ke, “Ginau nubaptais hǝn nǝwai, be ikad sua toil ben gamito, mǝtsakǝta lǝboii. 27 Gai toyar a tahw hǝn ginau, ginau nǝsanor kasi hǝn nǝb̃isah rub̃at nǝhau hǝn naributbut san.” Evi slev gail lotosah rub̃at nǝhau hǝn naributbut silat lotovi lohoim, ale naslev evi naut kǝmas len nǝnauan salit gail. 28 Len nǝboŋ enan aJon ibapbaptais hǝn nǝvanuan gail len naut a Petani, tarhǝwisel Jortan.
AYesu, natuhsipsip siGot
29 Pelan han, aJon eris aYesu toyaryar gǝmai ale ike, “Mǝteris! Natuhsipsip siGot b̃ilav kuv nǝsaan sinavile a pan. Navile a pan len naut egai namilen nǝvanuan ideh. 30 Ategai bogai notosor husuri ke, ‘Dereh avan sua tegǝm a tahw len ginau, iyalyal sǝhor ginau, husur itoh sutuai tia, ginau notob̃uer sal.’ 31 Ginau nǝsakǝta lǝboii, avil nogǝm, nubaptais hǝn nǝwai hǝn nǝb̃igol aIsrael lǝb̃elǝboii.”§ Israel len naut egai evi nǝpasusan siJakop aGot tokisi hǝn aIsrael am.
32-33 Beti aJon ikel koti ke, “Nǝsakǝta lǝboi ategai, avil atenan tosǝvat ginau hǝn nǝb̃ibaptais hǝn nǝwai, ikel mai ginau ke, ‘Nǝboŋ gǝb̃eris aNunugw b̃evi pan, b̃itoh tin len avan sua, avan enan dereh tibaptais hǝn nǝvanuan gail hǝn aNunun aGot.’ Beti noris aNunun aGot tovi pan dan nǝmav hum nǝtav** Nǝtav ehum navimal topǝhapǝhw. ale itoh tin len ategai. 34 Ale noris natgalen tia, nukel koti ke, ateg bogai aGot totabtabuh lan.”†† Natosian galevis ta sutuai luke evi anatun ulum̃an siGot
Ahai susur metǝkav gail siYesu
35 Len nǝboŋ tohusuri aJon eil tǝtas mai eru len ahai susur san gail. 36 Nǝboŋ toris aYesu toṽot van ike, “Mǝteris! Natuhsipsip siGot bolai.”
37 Nǝboŋ ahai susur artosǝsǝloŋ hǝn nǝsa tokele, arohusur aYesu. 38 Beti aYesu ipair, eris gǝlaru artohusuri, ale eus gǝlar ke, “Mǝrolǝŋon nǝsa?” Arusor vari ke, “Rappi (namilen ke Hai p̃usan), gutohtoh a be?” 39 Isor var gǝlar ke, “Gǝm, kǝta risi.” Ŋa aruvan, aroris naut totohtoh lan, ale arutah maii len namityal tovat ut mǝdau, lovurvur nǝmariboŋ enan maii.
40 AAdru aṽan aSimon Pita, evi gǝlar sua tosǝsǝloŋ hǝn nǝsa aJon tokele, tohusur aYesu. 41 Natit metǝkav aAdru togole, isab̃ aSimon, aṽan gabag, ale ikel maii ke, “Namrusab̃ aMessiah!” (namilen tovi aKristo, aGot totabtabuh lan). 42 Beti aAdru esǝhar aPita van hǝn aYesu. AYesu ekǝta bunusi ale ike, “Gaiug boh aSimon, anatun aJon, dereh lekis gaiug hǝn aKefas (namilen tovi aPita).”‡‡ Len nasoruan ta Aram, Kefas evi vat mot, Pita am evi vat mot len nasoruan ta Kris.
AYesu ekis aFilip mai aNatanael
43 Pelan han aYesu ike tevi lan naut a Kalili. Ebubur mai aFilip ale ikel maii ke, “Gegǝm husur ginau.” 44 (AFilip evi aulePetsaita tovi navile matmat siAdru mai aPita). 45 AFilip isab̃ aNatanael ale ikel maii ke, “Namtusab̃ ategai aMoses totos husuri len nalo san, ahai kelkel ur gail am lutos husuri! Nahǝsan aYesu, anatun aJosef ta Nasaret.” 46 ANatanael eusi ke, “Natideh tovoi m̃au egǝm a Nasaret a? Eb̃uer!” AFilip ike, “Gegǝm risi.”
47 Nǝboŋ aYesu toris aNatanael togǝm hǝni ike, “Mǝteris! AuleIsrael kitin bogai! Sǝkad nagǝgǝrasan ideh lan.” 48 ANatanael eusi ke, “Golǝboi mab hǝn ginau?” AYesu isor vari ke, “Noris gotobǝtah pipifik§§ Nafik evi nǝhai sua, naṽite am lokisi hǝn nafik., a tahw hǝn aFilip tokis gaiug.” 49 ANatanael esǝhoṽut len natenan, isor vari ke, “Hai p̃usan, kitin, gaiug boh aNatun aGot, gaiug boh aKiŋ seIsrael!”* Psa 2.7 50 AYesu ikel maii ke, “Godǝlom natenan husur notokel mai gaiug ke notoris gotobǝtah pipifik a? Dereh geris natit gail gǝb̃ip̃aŋ lan sǝhor masuṽ hǝn natenan.” 51 AYesu isor am ke, “Kitin, nokitin mai gamit ke, dereh mǝteris nǝmav b̃esǝŋav, aŋel siGot gail lǝb̃evi mǝhat ale lǝb̃evi pan len aNatun Nǝvanuan.”* Gen 28.12

*1:6: Jon 1.19-36; Mat 3.1; Mak 1.4; Luk 3.1-2

*1:21: Elijah: Mal 4.5, ahai kelkel ur: Deu 18.15, 18

*1:23: Isa 40.3

1:27: Evi slev gail lotosah rub̃at nǝhau hǝn naributbut silat lotovi lohoim, ale naslev evi naut kǝmas len nǝnauan salit gail.

1:29: Navile a pan len naut egai namilen nǝvanuan ideh.

§1:31: Israel len naut egai evi nǝpasusan siJakop aGot tokisi hǝn aIsrael am.

**1:32-33: Nǝtav ehum navimal topǝhapǝhw.

††1:34: Natosian galevis ta sutuai luke evi anatun ulum̃an siGot

‡‡1:42: Len nasoruan ta Aram, Kefas evi vat mot, Pita am evi vat mot len nasoruan ta Kris.

§§1:48: Nafik evi nǝhai sua, naṽite am lokisi hǝn nafik.

*1:49: Psa 2.7

*1:51: Gen 28.12