3
Gol nǝsa aGot tohǝhaṽur hǝni
Bathut ke aGot togol mǝttole mǝhat mai aKristo, mǝtukad nǝmauran veveu. Imagenan, mitigol nǝlomit tekir gǝgat len natit lotokitin len nǝmav, len naut aKristo tobǝtah len navǝlan nǝmatu siGot, len nǝdaŋan mai nǝyalyalan.* Psa 110.1 Samtelǝŋon natit hǝn navile a pan, samtinau, mǝtelǝŋon natit hǝn nǝmav, mitinau tabtab hǝni. Husur mǝtumat dan natit hǝn navile a pan, nǝmauran kitin samito esusuah mai aKristo totoh len nǝmav mai aGot. Nǝmauran kitin samito, nǝkadun evi aKristo, ale nǝboŋ b̃evisi, gamit am dereh mǝtevisi maii len namǝnas nǝyalyalan san.
Nǝmauran tomatu mai toveveu
Imagenan, naṽide tosa samit gail hǝn navile a pan, mitimasgol limat ebun. Kel “Ao,” hǝn naitian tosa, nagolean tob̃iŋb̃iŋal, nalǝŋonian hǝn naitian towol hǝn nibemito, nalǝŋonian hǝn nǝsaan, mai na-lǝŋon-masuṽ-hǝn-natite-an tovi nalotuan hǝn natit mǝttolǝŋoni, savi aGot. Nǝlol paŋpaŋ siGot totibau dereh tevi lan alat lotogol natgalenan, lǝsagol nǝsa aGot tokele. A m̃o len nǝmauran samito hǝn navile a pan, gamit am mǝtugol husur naṽide galenan. Avil gagai mitimasriŋ gab̃ulan naṽide tomagegai. Sa-nǝlomit titab̃tab̃ulol, sa-nǝlomit tipaŋpaŋ, samtehǝhaṽur hǝn na-lǝŋon-isa-an sivan ideh mǝttomǝtahun buni, samtisor mǝdas nab̃oruan sivan ideh, sa-nabuŋomito tikel nasoruan tob̃iŋb̃iŋal. Samtelibliboŋ mai gamit gabag, husur mǝttokol nab̃oruan samit ta m̃o mai naṽide han p̃isi tosa dan gamit tia.* Efe 4.22 10 Ale mǝtosun nab̃oruan veveu tia togǝm veveu tabtab. Nǝboŋ mǝttolǝboi tabtab hǝn aGot igol nab̃oruan veveu enan len gamito hǝn mǝtb̃egǝm sum̃an gai.* Gen 1.26; Efe 4.24 11 Len nǝmauran toveveu, savi natideh hǝn mǝtb̃evi Ju o mǝtsavi Ju, savi natideh hǝn mǝtb̃ikad na-tiv-dalusi-an o mǝtsǝkade, savi natideh hǝn mǝtb̃evi auleut o mǝtb̃evi auleSkitia totohtoh len nǝmargobut, savi natideh hǝn mǝtb̃evi slev o mǝtsavi slev am, natilean galenan lǝsavi natideh, avil aKristo esǝhor natit p̃isi, ale itoh len galit p̃isi lotokad nadǝlomian lan.
12 Imaienan, husur aGot tolekis hǝn gamito hǝn mǝtb̃evi esan, ale husur tolǝmas bun gamito, mitimasmaiegai: nǝlomit titaŋis gamit gabag; mitivoi hǝn gamit gabag; nǝlomit temǝdau, samtinau gamito; mǝtemǝdau len gamit gabag; mitikad na-toh-mǝdau-an tebǝlav naut kǝmas na-lǝŋon-isa-vǝsa-an. 13 Sa-nǝlomit tipaŋpaŋ tutut nǝboŋ gamit gabag ideh b̃igol natideh totile, be mitivoi hǝn gamito. Gamit ideh b̃igol b̃isa hǝn gaiug, givoi hǝni, rub̃at nǝsaan san dani. Mitinau nategai: Nasub̃ erub̃at nǝsaan samit dan gamito, imagenan, mitimasrub̃at nǝsaan samit dan gamit gabag.* Mat 6.12, 14; Efe 4.32 14 Ale na-lǝmas-buni-an samit tipat a mǝhat hǝn natgalen p̃isi husur na-lǝmas-buni-an igol natgalenan lub̃on hum lotosua ŋai. 15 Ale natǝm̃at togǝm len aKristo, tiwol hǝn nǝlomito, husur mǝtovi nahudhut gail len niben tosua, ale aGot ilekis hǝn gamit hǝn mǝtb̃ikad natǝm̃at mai gamit gabag. Mǝtesipa vi tǝban aGot. 16 Nasoruan seKristo tepul sǝsǝhov len gamito; len namitisau hǝn nǝmauran tonor, mǝteṽusan gamit gabag hǝni, kel nalǝlǝgauan mai gamit gabag. Mǝtekǝkai hǝn nǝb̃e gail len nasoruan siGot, nǝb̃e hǝn nalotuan mai nǝb̃e aNunun aGot togole; len nasipaan, kǝkai len nǝlomito vi tǝban aGot.* Efe 5.19-20 17 Natideh mǝtb̃igole o natideh mǝtb̃ikele, gole len nahǝsan aYesu Nasub̃.* Nǝboŋ toke len nahǝsan Nasub̃, namilen ke alat a Kolosse lovi vanuan siYesu, ale len natit p̃isi lǝb̃igole, aPol ike limasgole m̃os aYesu, limasgol tǝtoṽ hǝn aYesu, gol nǝsa tolǝŋoni. Lǝb̃isor, lisor siYesu, lisor hum aYesu b̃elǝŋoni. Lǝb̃eum, leum siYesu, leum hum aYesu b̃elǝŋoni. Natideh lǝb̃igole, ligole siYesu, ligole hum aYesu b̃elǝŋoni. Ale len aYesu datimassipa vi tǝban aGot Tata.
Nǝmauran lohoim samito
18 Bareab gail, mǝteriŋ gamito len navǝlan asoamito hum tonor hǝn alat siNasub̃.
19 Haṽut gail, mǝtelǝmas bun asoamito, sa-namǝtahunian tipat len nǝlomito.
20 Lahutai, mitigol husur nǝsa atata, anana artokele len natit p̃isi, husur natenan igol Nasub̃ ehǝhaṽur.
21 Tata gail, samtigol anatumit litab̃ulol bulos gamito. Mǝtb̃igole, asike ludaŋ hǝn lǝb̃igol nǝsa tonor am.
22 Slev gail, mitigol nǝsa amasta samit len navile eg a pan tokele len natit p̃isi. Samtigole ŋai nǝboŋ lotokǝta ris gamito hǝn lǝb̃ehǝhaṽur hǝn gamit sil nauman samito, be mitigole husur ke mǝttomǝtahw len nǝyalyalan siNasub̃, gole len nǝlomit kitin. 23 Natit p̃isi mǝtb̃igole, um len nǝlomit todaŋ lan, hum mǝttoum siNasub̃, savi sinǝvanuan. 24 Mǝteum van, husur mǝttonau lǝboii ke, dereh Nasub̃ tilav mai gamito nahudhut nǝsa aGot totǝgau gati m̃os alat lotovi esan. Ale evi aKristo tovi aMasta samit mǝttoum san.* Kal 4.1-2 25 Husur avan ideh togol natideh tosa, dereh tihan naṽit nǝsaan san. Ale naṽide siGot inor van hǝn nǝvanuan p̃isi, ideh satile.* Deu 10.17

*3:1: Psa 110.1

*3:9: Efe 4.22

*3:10: Gen 1.26; Efe 4.24

*3:13: Mat 6.12, 14; Efe 4.32

*3:16: Efe 5.19-20

*3:17: Nǝboŋ toke len nahǝsan Nasub̃, namilen ke alat a Kolosse lovi vanuan siYesu, ale len natit p̃isi lǝb̃igole, aPol ike limasgole m̃os aYesu, limasgol tǝtoṽ hǝn aYesu, gol nǝsa tolǝŋoni. Lǝb̃isor, lisor siYesu, lisor hum aYesu b̃elǝŋoni. Lǝb̃eum, leum siYesu, leum hum aYesu b̃elǝŋoni. Natideh lǝb̃igole, ligole siYesu, ligole hum aYesu b̃elǝŋoni.

*3:24: Kal 4.1-2

*3:25: Deu 10.17