15
Na-tiv-dalusi-an mai nǝ-lav-kuvi-an dan nǝsaan
Alatevis lotovi Ju logǝm a Jutea vi Antiok. Loṽusan nǝvanuan nadǝlomian gail ei maiegai ke, “Asike lǝb̃etiv dalus gamito mǝttovi lalum̃an, hum naṽide siMoses, aGot asike ilav kuv gamit dan nǝsaan samito.”* Lev 12.3 APol mai aParnapas arusor tas nap̃usanan salito ale arusor b̃alb̃al mai galito. Ŋa alat siYesu lutabtabuh len aPol mai aParnapas mai galevis am hǝn lǝb̃evi Jerusalem hǝn lǝb̃isor mai ahai pispisul gail mai alat lotoil a m̃o hǝn alat siYesu husur nap̃usanan enan. Ale alat siYesu losǝvat galit vi Jerusalem. Luyar tur len naut gail a Fonisia mai a Samaria, ale len nǝyaran salito lusor husur nǝpairan van hǝn aGot silat lǝsavi Ju. Na-kel-uri-an enan igol nǝvanuan nadǝlomian gail lukemkem masuṽ. Nǝboŋ lotobar naut a Jerusalem, alat siYesu, ahai pispisul gail mai alat lotoil a m̃o luke, “Ivoi,” mai galito. Beti lukel mai alat a Jerusalem natit p̃isi aGot togole len nab̃onan salit maii.
Nǝvanuan nadǝlomian galevis lotovi Farisi gail, lule mǝhat, luke, “Alat lǝsavi Ju limaskad na-tiv-dalusi-an mai namtimassor tidaŋ mai galito ke, limasgol husur nalo siMoses.”
Ahai pispisul gail mai alat lotoil a m̃o lub̃onb̃on hǝn lǝb̃isor husur natenan. Nǝboŋ lotosor b̃alb̃al sil naten tobǝlav, aPita ile mǝhat, isor mai galit ke, “Bathudud, mǝtolǝboii ke len nǝboŋ ta m̃o aGot itabtabuh len ginau, hum gidat sua, hǝn nǝb̃ikel na-kel-uri-an tovoi mai alat lǝsavi Ju, hǝn lǝb̃esǝsǝloŋ hǝni ale dǝlomi.* Uman 10.1-43 AGot tolǝboi nǝlon nǝvanuan p̃isi, igol imasil ke tolekis hǝn galito, husur ke toviol hǝn aNunun mai galito sum̃an toviol hǝni mai gidat dattovi Ju.* Uman 2.4, 10.44 AGot igol ke lǝsatile len gidato. Len nadǝlomian salito igol nǝlolit iveveu. 10 Imabe mǝtsǝdam̃ hǝn nǝsa aGot togole tia? Mǝtuke nǝlon aGot tipaŋpaŋ a? Imabe mǝtoriŋ na-gol-husur-nalo-an tomǝlas habat len alat lǝsavi Ju, be gidato mai atǝmadat gail ta sutuai datodǝdas datb̃evusi? 11 Satimaienan! Datolǝboii ke len navoian aYesu toviol kǝmas hǝni mai gidato, aGot ilav kuv gidato dan nǝsaan sidato. Ep̃itoṽ hǝn alatenan lǝsavi Ju.”
12 Galit p̃isi len nab̃onb̃onan lǝsasor, losǝsǝloŋ nǝboŋ aParnapas mai aPol artosor husur namerikel gail aGot togol ke arugole len alat lǝsavi Ju. 13 Nǝboŋ artosor tonoŋ, aJemes isor ike, “Mǝtesǝsǝloŋ hǝn ginau. 14 Mitinau gat nǝboŋ aSimon* Len nasoruan ta Kris ike Simeon, sake aSimon, be evi naulum̃an sua ŋai, aYesu tokisi hǝn aPita. tosor vǝsvǝsai mai gidato, nap̃isal nametǝkav aGot togole nǝboŋ togǝm tǝban alat lǝsavi Ju, hǝn b̃ilav dan galito naluṽoh sua hǝn lǝb̃evi esan sǝb̃on.* Uman 11.1-18 15 Nasoruan sihai kelkel ur gail inor hǝn nǝsa aSimon Pita tokele, hum lototos nasoruan siGot ke,
16 “ ‘Len nǝboŋ enan dereh netǝlmam
ale neum tǝlmam hǝn naim nǝtap̃olen siTevit
tomaruŋruŋ,
nǝsa tomǝtartar dereh neum tǝlmam hǝni
ale nigole tehun ta m̃o,
nǝpasusan siTevit dereh tegǝm vi kiŋ tǝtas.
17-18 Imaienan galit p̃isi am,
nǝvanuan naut tiltile gail nahǝsagw topat len galito,
dereh leusus kitev ginau hǝn lǝb̃elǝboi ginau.
Nasub̃ aGot togol ke,
nǝvanuan gail lolǝboi natgalenan sutuai tia,
gai ekǝmaienan.’ ”* Amo 9.11-12
19 AJemes isor am ke, “Noriŋi timaiegai ke: sadatigol tidaŋ hǝn alat lǝsavi Ju lotopair van hǝn aGot. 20 Avil gidat datitos nalob̃ulat van hǝn galit b̃ike, salihan namǝŋod lototutumav hǝni van hǝn nǝlablab ideh, saligol naitian tosa, AGot idam̃ hǝn naitian mai asoam̃ gotolah kitin mai ŋai. Lev 18.6-23. salihan namǝŋod lotobaŋis bun navǝdolon mai salihan o mun nǝda.* Exo 34.15-17; Lev 17.10-16, 18.6-23 21 Husur ta sutuai lukel ur nǝsa aMoses totosi len navile p̃isi mai loṽuruŋi len naim nab̃onb̃onan seJu gail len nǝSappat p̃isi.”
Nalob̃ulat napisulan van hǝn alat lǝsavi Ju
22 Beti ahai pispisul gail, alat lotoil a m̃o mai alat siYesu p̃isi, lusor sab̃i ke litabtabuh len galit galevis hǝn lǝb̃esǝvat galito vi Antiok mai aPol mai aParnapas. Losǝvat galit eru artoil a m̃o hǝn alat siYesu ei. Nahǝsalaru aJutas (lokisi hǝn aParsappas) mai aSilas. 23 Arulav nalob̃ulat egai:
Ginamit, ahai pispisul gail, alat lotoil a m̃o mai alat siYesu, namtutos nalob̃ulat egai van hǝn gamit mǝttovi nǝbathudud siYesu mǝtsavi Ju len naut a Antiok, a Siria mai naprovens Silisia; namtuke “Ivoi!” mai gamito.
24 Namtosǝsǝloŋ hǝni ke ginamit galevis luvan hǝn gamito, be nǝ-dam-hǝni-an sinamit eb̃uer. Lugol gamit nǝlomit isa mai nǝnauan samit ebutbutut husur nǝsa lotokele. 25 Imaienan ginamit p̃isi namtusor sab̃i ke namtitabtabuh len naulum̃an galevis hǝn namtb̃esǝvat galito van hǝn gamito. Lutah mai aParnapas mai aPol, namttolǝmas bun gǝlaru, 26 artodam̃ hǝn nǝmauran sǝlaru m̃os nahǝsan aMasta sidato, aYesu Kristo. 27 Imagenan namtosǝvat aJutas mai aSilas hǝn gǝlar arb̃ikel natgalegai mai gamito top̃itoṽ hǝn namttotosi. 28 ANunun aGot mai ginamito namtukad nǝnauan esua ke, ivoi ke asike mǝtovus na-gol-husur-nalo-an tomǝlas habat, avil nalo galegai tovis ŋai ke: 29 Samtihan namǝŋod lototutumav hǝni van hǝn nǝlablab ideh, samtihan nǝda. Samtihan namǝŋod lotobaŋis bun navǝdolon mai samtigol naitian tosa. Mǝtb̃ehusur nǝ-kai-tasi-an galenan, mitigol nǝsa tovoi. Enan ŋai, pelan.
30 Alat siYesu a Jerusalem losǝvat ahai pispisul gail vi Antiok. Nǝboŋ lotobar naut enan, lugol alat siYesu lub̃onb̃on ale lulav nalob̃ulat mai galito. 31 Nǝboŋ nǝvanuan gail lotoṽuruŋ nalob̃ulat enan, lukemkem masuṽ husur igol lolǝŋon ivoi am len nǝlolito. 32 AJutas mai aSilas, gǝlaru artovi hai kelkel ur, arusor habat hǝn arb̃igol alat lotokad nadǝlomian lǝb̃elǝŋon b̃ivoi am len nǝlolito mai lǝb̃idaŋ am. 33-34 Nǝboŋ artotoh len nǝmariboŋ galevis, nǝvanuan nadǝlomian gail losǝvat gǝlar tǝlmam vi Jerusalem len navoian hǝn arb̃etǝlmam van hǝn alat lotosǝvat gǝlar vi Antiok. Natosian galevis ta sutuai losuhud hǝn nasoruan egai: 34 Be aSilas ike titoh ei. 35 Be aPol mai aParnapas arutoh len naut a Antiok. Gǝlaru mai isob̃ur am lop̃usan, lukel ur nasoruan siNasub̃.
APol mai aParnapas aropǝpehw
36 Husur nǝmariboŋ galevis, aPol isor mai aParnapas ke, “Daretǝlmam vi lan nab̃iltivile p̃isi dartokel ur nasoruan siNasub̃ lan hǝn darb̃eris alat lotokad nadǝlomian ke lumabe.” 37 AParnapas ike tesǝhar aJon lotokisi hǝn aMak mai gǝlaru. 38 Avil aPol idaŋ ke, husur atenan togam dan gǝlaru len naut a Pamfilia ale sǝtah mai gǝlar len nauman, saaresǝhari.* Uman 13.13 39 Arusor b̃alb̃al habat ŋa aropǝpehw, ale aParnapas esǝhar aMak, aruwol vi Saiprus. 40 Be aPol ilekis len aSilas, ale nǝboŋ ahai susur gail lotoriŋi len navǝlan aGot, eriŋ naut enan. 41 APol mai aSilas aruyar tur len naut gail a Siria mai naprovens Silisia, arugol alat siYesu gail ludaŋ am.

*15:1: Lev 12.3

*15:7: Uman 10.1-43

*15:8: Uman 2.4, 10.44

*15:14: Len nasoruan ta Kris ike Simeon, sake aSimon, be evi naulum̃an sua ŋai, aYesu tokisi hǝn aPita.

*15:14: Uman 11.1-18

*15:17-18: Amo 9.11-12

15:20: AGot idam̃ hǝn naitian mai asoam̃ gotolah kitin mai ŋai. Lev 18.6-23.

*15:20: Exo 34.15-17; Lev 17.10-16, 18.6-23

15:33-34: Natosian galevis ta sutuai losuhud hǝn nasoruan egai: 34 Be aSilas ike titoh ei.

*15:38: Uman 13.13