5
AAnanias mai aSafira
Naulum̃an sual am, nahǝsan aAnanias mai asoan nahǝsan aSafira arop̃ur hǝn nahudhutan. Ananias etǝgau gat nahudhuvat hǝn nǝtan enan mai asoan. Gǝlar p̃isi arudam̃. Beti atenan ilav nahudhuvat topat hǝn b̃eriŋi bathurien ahai pispisul gail, be sǝlav p̃isi. Ale aPita ike, “Ananias, imabe nǝlom̃ topul hǝn aSetan gol ke gotogǝras aNunun aGot ale gototǝgau gat nahudhuvat hǝn nǝtan? Nǝtan gotop̃ur hǝni evi nǝtan esam̃ m̃au? Ale nǝboŋ gotop̃ur hǝni tonoŋ nǝvat ipat len navǝlam̃ m̃au? Nǝlom̃ imabe hǝn gotogol natenan? Gaiug gǝsagǝras nǝvanuan gail ŋai, gogǝras aGot!”
Nǝboŋ aAnanias tosǝsǝloŋ hǝn nasoruan enan, iteh, imat. Ale galit p̃isi lotosǝsǝloŋ hǝn nǝsa tovisi lomǝtahw habat. Beti nǝmantuhmar gail logǝm, ruŋ gol niben, pati vivile ale tavuni.
Nǝhaua itor ivan husur nǝmatan enan ale asoan eb̃is, avil salǝboi nǝsa tovisi. APita eus aliten ke, “Gikele, nǝvat hǝn nǝtan mǝrtop̃ur hǝni imagegai a?” Ale ike, “Evoi, imagenan.”
Ŋa aPita ikel maii ke, “Imabe mǝrtotaltal kitev nǝdaŋan seNunun aGot ke timabe? Geris, alat lototavun asoam̃ saltoil bopita. Galit dereh lipat gaiug tu vivile.”
10 Vǝha-sua ŋai iteh bathurien aPita, imat. Amantuhmar gail lovi lohoim, sab̃i ke tomat tia, ale lupati vivile, lutavuni mai asoan. 11 Alat siYesu p̃isi lomǝtahw, galit mai alat lotosǝsǝloŋ hǝn naholan husur nǝsa tovisi.
Ahai pispisul gail lugol isob̃ur lumaur
12 Len navǝlan ahai pispisul gail, aGot igol namerikel gail ben nǝvanuan gail, ale galit p̃isi lotokad nadǝlomian lub̃onb̃on akis len navǝrada siSolomon. 13 Bathut namǝtahwan, avan ideh am sǝtah mai galito. Be nǝvanuan gail loputsan galit len nǝnauan salito. 14 Be akis alat lotokad nadǝlomian len Nasub̃ lusob̃sob̃ur am, Lalum̃an isob̃ur mai latpǝhaṽut isob̃ur. 15 Imaienan, nǝvanuan gail lupat alat lotomǝsah vi lan nametp̃isal, loriŋ galito lupat len nǝmel o nǝbateh hǝn ke nǝm̃ol hePita tibar galevis nǝboŋ toṽot van. 16 Nǝvanuan lusob̃ur logǝm dan navile gail pǝpadaŋ hǝn naut a Jerusalem, lutariv alat lotomǝsah, mai alat nanunun lotosa lotomǝdas tabtab hǝn galito. Ale galit p̃isi lumaur.
Aŋel esǝŋav hǝn nabopita hǝn naim bǝbaŋis
17 Imaienan, ab̃iltihai tutumav mai alat lototah maii, (lovi naSattiusi gail) lutab̃ulol bulos ahai pispisul gail. 18 Lutah gat galito ale loriŋ galito len naim bǝbaŋis. 19 Avil len nalenmariug enan aŋel siNasub̃ esǝŋav hǝn nabopita hǝn naim bǝbaŋis ale esǝhar galit vivile. Ike, 20 “Mitivan, mǝteil len naholǝvat todar vis naim siGot ale kel ur p̃is nasoruan husur nǝmauran veveu egai mai galit ei, nǝmauran mǝttokade len aYesu.” 21 Dudulan som̃ilan lob̃is len naholǝvat todar vis naim siGot sum̃an aŋel tokel mai galito, ale lotub̃at ṽusan nǝvanuan gail.
Nǝboŋ ab̃iltihai tutumav mai alat lototah maii lotogǝmai, lokis nǝSanhitrin hǝn lǝb̃ib̃onb̃on, galit p̃isi lotobǝtah len nab̃onb̃onan silat lotoil a m̃o len naut a Israel. Ale losǝvat nǝvanuan galevis hǝn lǝb̃esǝhar kuv ahai pispisul gail dan naim bǝbaŋis gǝmai. 22 Be nǝvanuan nauman galenan lǝsǝsab̃ galit len naim bǝbaŋis ŋa lotǝlmam, lukel uri ke, 23 “Namtusab̃i ke naim bǝbaŋis ekǝkol sal, mai alat lotokǝtkǝta kǝkol hǝni, loil vivile len nabopita gail, be nǝboŋ namttosǝŋav hǝn gail, naut eb̃ǝb̃esw.” 24 Nǝboŋ nakomada silat lotokǝtkǝta kǝkol hǝn naim bǝbaŋis mai ab̃iltihai tutumav gail lotosǝsǝloŋ hǝn na-kel-uri-an enan, nǝnauan salit ebutbutut. Lunau masuṽ hǝn ke timabe. 25 Beti avan sua egǝm, ike, “Mǝteris! alategaii mǝttoriŋ galit len naim bǝbaŋis, galito saltoil len naim siGot, loṽusan nǝvanuan gail!” 26 Ale nakomada ivan mai alat lotokǝtkǝta kǝkol hǝn naim siGot hǝn lǝb̃esǝhar ahai pispisul gail. Losǝhar mǝdau hǝn galito husur lomǝtahw ke nǝvanuan gail saletubun galito.
27 Nǝboŋ lotosǝhar galit tonoŋ, lugol loil len nǝhon nǝSanhitrin ale ab̃iltihai tutumav eus galit 28 ke, “Namtukai tas gamito ke samtep̃usan len nahǝsenan. Be mǝteris! Mǝtugol alat a Jerusalem lopul hǝn nap̃usanan samito, mai mǝtukel ke namtugol nǝmatan sitenan.”* Mat 27.25
29 APita mai ahai pispisul gail lusor vari ke, “Ginamit namtimasgol husur nǝsa aGot tokele sǝhor nǝsa nǝvanuan gail lotokele. 30 AGot setǝmadat ta sutuai igol aYesu ile mǝhat dan nǝmatan, aYesu mǝttoṽabuni, tahǝtah hǝni len nǝhai.* Deu 21.23 31 Atenan, aGot eputsani vi lan navǝlan nǝmatu, gol ke eil a m̃o hǝn nǝvanuan p̃isi mai elǝboi b̃ilav kuv galit dan nǝsaan salito. AGot igol nategai hǝn aYesu b̃igol gidat a Israel datb̃ipair dan nǝsaan sidato ale hǝn b̃erub̃at nǝsaan galen dan gidato. 32 Ginamit namtoris natgalen tovisi ale namtukel uri, ginamit mai aNunun aGot, aGot toviol hǝni mai alat lotogol husur nǝsa tokele.”
33 Nǝboŋ lotosǝsǝloŋ hǝni, nǝlolit ipaŋpaŋ masuṽ, luke letubun aPita galito. 34 Be naFarisi sua, nahǝsan aKamaliel, ahai p̃usan hǝn nalo, nǝvanuan p̃isi lotoputsani len nǝnauan salito, ile mǝhat, isor idaŋ ke ahai pispisul gail litoh vivile kǝkereh bai. 35 Nǝboŋ lotovivile tonoŋ ikel p̃uli mai nǝSanhitrin ke, “UleIsrael, mǝtebunus tivoi nǝsa mǝttoke mǝtb̃igole hǝn alatenan. 36 Mitinau! Nasihau galevis tovan tia, nǝvanuan sua tosa, aTeutas, evisi, isor patpat gai mǝhat, ale alalum̃an lovi 400 lutah maii. Be alat a Rom luṽabuni ale alat lotohusuri lopǝpehw ŋa lǝsagol natideh. 37 Husuri, sual am, aJutas, auleKalili evisi len nǝboŋ hǝn nap̃uruŋan hǝn nǝvanuan, ale egǝras nǝvanuan gail hǝn lǝb̃ehusuri, b̃al mai alat a Rom. Gai am luṽabuni, ale ahai susur san gail, lopǝpehw. 38 Imagenan, nukele hǝn gamito ke, mititoh a tut dan galito, riŋ galit livan, husur nǝ-nau-utaut-an salit mai nǝsa lǝb̃igole b̃evi sinǝvanuan, dereh lehisi sob̃uer sum̃an alaruenan. 39 Be b̃evi siGot, mǝtedǝdas mǝtb̃emǝdas galito; dereh mitisab̃i ke mǝttob̃al mai aGot.” 40 Ale lohusur nakelean san. Lokis galito vi lohoim. Lugol alat lotokǝtkǝta kǝkol hǝn naim siGot lobilas galito, beti lukele hǝn galito ke salisor len nahǝsan aYesu, ale loriŋ galit luvan. 41 Nǝboŋ ahai pispisul lotoriŋ nǝSanhitrin, lukemkem husur aGot idam̃ hǝn ke lotolǝŋon tosa m̃os nǝhes enan. 42 Ale len nǝboŋ p̃isi len naholǝvat todar vis naim siGot lop̃usan, ale lop̃usan husur naim gail, mai lukel uri ke aKristo, aGot totabtabuh lan evi Yesu. Lǝsanoŋ hǝn nakelean enan.

*5:28: Mat 27.25

*5:30: Deu 21.23