Nauman gail
Nǝsa ahai pispisul gail lotogole
Ase itos nalob̃ulat egai?
ALuk tovi nǝvanuan rererer totah mai aPol len nǝyaran san, gai itosi.
ALuk itos nalob̃ulat egai hǝn nǝsa?
Itosi hǝn b̃ikel ur nap̃isal nadǝlomian len aYesu tohusuri van vǝbar nǝboŋ tobar naut p̃isi len navile a pan.
ALuk itosi m̃os ase?
Itosi m̃os alat lotoke lelǝboi nǝsa tovisi husur nǝboŋ aYesu tovi mǝhat len nǝmav.
Nalob̃ulat egai ehusur as galito?
Ehusur aPita mai aPol be ib̃ol husur galevis am.
Natgalenan evisi ŋais?
Nalob̃ulat egai ikel ur nǝsa tovisi len nasihau A.D. 30 vǝbar 61.
Natgalenan evisi a be?
Nalob̃ulat egai ib̃ol husur nǝsa tovisi len nab̃iltivile isob̃ur len naut a Rom.
Na-kel-uri-an tovoi len naut a Jerusalem (1.1–8.3)
1) Nǝboŋ aYesu top̃usan len alat lotohusuri tonoŋ, evi mǝhat vi lan nǝmav (1.1-11)
2) Nǝvanuan nadǝlomian logǝgel hǝn aJutas hǝn aMattias (1.12-26)
3) ANunun aGot egǝm, igol nǝvanuan gail lotohusur aYesu ludaŋ am (2.1-13)
4) Natub̃atan hǝn nauman sihai pispisul gail mai alat siYesu len naut a Jerusalem (2.14–8.3)
Na-kel-uri-an tovoi len naut a Jutea mai a Samaria (8.4–12.25)
Nǝb̃ol husur nǝsa aPol togole nǝboŋ tokel ur na-kel-uri-an tovoi len naut isob̃ur van vǝbar nab̃iltivile Rom (13.1–28.31)
1) Nǝyaran nametǝkav siPol (13.1–14.28)
2) Nab̃onb̃onan totibau len naut a Jerusalem (15.1-35)
3) Nǝyaran na-vǝha-ru-an siPol (15.36–18.22)
4) Nǝyaran na-vǝha-tor-an siPol (18.23–21.16)
5) Lutah gat aPol len naut a Jerusalem (21.17–23.22)
6) Losǝhar aPol vi Sisarea, ale itoh ei (23.23–26.32)
7) Losǝhar aPol vi Rom (27.1–28.31)
1
Natub̃atan
Teofilus,* Len nasoruan ta Kris namilen aTeofilus evi nabubur siGot. len nalob̃ulat ta m̃o sagw* Luk 1.1-4 nuhol husur natit p̃isi aYesu totub̃at gole mai p̃usan hǝni vǝbar nǝboŋ aGot tolavi vi mǝhat vi lan nǝmav. Len nǝboŋ savi mǝhat sal, len nǝdaŋan seNunun aGot, aYesu ikel nap̃isal hǝn nauman mai ahai pispisul gail totabtabuh len galit tia. Husur na-lǝŋon-isa-an mai nǝmatan san, aYesu evisi hǝn galito, be imaur. Ale eṽusan nǝmauran san hǝn galito hǝn lǝb̃eris lǝboii ke imaur kitin. Gai evisi hǝn galito vǝha-sob̃ur len nǝmariboŋ tovi 40 ale isor husur natohan pipihabǝlan aGot. Boŋ sua ihanhan mai galito, ale ikel nǝ-kai-tasi-an sua, ike, “Samteriŋ naut a Jerusalem, be mititoh vir naviolan aTǝmagw tokel gati tia.* Luk 24.49 Egai nǝsa notokel mai gamito, mǝttosǝsǝloŋ hǝni; husur aJon ibaptais hǝn nǝvanuan gail hǝn nǝwai be asike idareh aGot tibaptais hǝn gamito hǝn aNunun.”* Mat 3.11; Mak 1.8; Luk 3.16; Jon 1.33
AYesu evi mǝhat vi lan nǝmav
Ŋa nǝboŋ lotob̃onb̃on, lousi ke, “Nasub̃, imabe? Gagai gilav tǝlmam hǝn naut a Israel titoh pipihabǝlan nakiŋ salit gabag tǝtas am a?”
Be ikel mai galito ke, “Savi samito hǝn mǝtb̃elǝboi namityal o nǝmariboŋ aTǝmagw toriŋi len nǝdaŋan hǝn na-il-a-m̃o-an san. Dereh mitikad nǝdaŋan nǝboŋ aNunun aGot b̃egǝm len gamito. Dereh mitikel ur ginau len naut a Jerusalem, len naprovens Jutea mai naut a Samaria van vǝbar tarhǝt navile a pan.”* Mat 28.19; Mak 16.15; Luk 24.47-48
Nǝboŋ aYesu tokǝmaienan tonoŋ, aGot ilavi vi mǝhat vi lan nǝmav.* Mak 16.19; Luk 24.50-51 Lokǝta husuri van nǝmavukasw esusuani.
10 Nǝboŋ tovi mǝhat lokǝtkǝta vi mǝhat, vǝha-sua ŋai nǝvanuan eru arovisi, il mai galito. Arosun nahurabat topǝhapǝhw. 11 Aruke, “UleKalili gail, imabe mǝtokǝta vi mǝhat maienan? AYesu egaii aGot tolavi vi mǝhat dan gamito, dereh tetǝlmam sum̃an tovi mǝhat.”
Logǝgel hǝn aJutas
12 Beti luyar tǝlmam dan Naṽehuh Oliv enan, vi Jerusalem. Evi nǝyaran hǝn nǝSappat, nakilomita esua ŋai. 13 Nǝboŋ lotobar naut enan, lopǝlau vi lohoim len naim a mǝhat lototohtoh lan. Ikad aPita, aJon, aJemes, aAdru, aFilip, aTomas, aPartolomiu, aMattiu, aJemes anatun aAlfeus, aSimon tovi Selot sua, mai aJutas anatun aJemes.* Mat 10.2-4; Mak 3.16-19; Luk 6.14-16 14 Len nǝnauan sua lub̃onb̃on tabtab hǝn lǝb̃isor tuṽ, galit mai alatpǝhaṽut mai aMeri anan aYesu, mai aṽan aYesu gail.
15 Len nǝboŋ galen sua, APita eil rivuh len ahai susur gail. Galito lovi 120. 16 Ike, “Bathudud sagw, sutuai aNunun aGot isor len nabuŋon aTevit husur aJutas. Nǝsa aGot tokele len natosian san isarpoh hum nasoruan san tosarpoh akis. AJutas eil a m̃o hǝn alat lototah gat aYesu,* Psa 41.9 17 naut kǝmas gai tovi ginamit sua. Gai ikad nahudhuuman egai siGot sum̃an gidato.”
18 (AJutas eṽur nǝtan hǝn nǝvat tokade sil naṽide san tosa. Ale iteh, sueh nǝtan, nabǝhaṽun imap̃ul, ale ninen elul vivile. 19 Nǝboŋ alat a Jerusalem p̃isi lotosǝsǝloŋ lǝboi natenan, loriŋ nǝhes len nǝtan enan. Len nasoruan salito evi Akeltama, Marireu hǝn Nǝda bolai.) Hǝn naves 18-19, Mat 27.3-8
20 APita isor am ike, “Len nalob̃ulat hǝn Nǝb̃e gail aTevit itosi ke,
“ ‘Naim san timasb̃ǝb̃esw,
nǝvanuan ideh satitoh lan,’* Psa 69.25
mai,
“ ‘Ivoi ke avan sua tigel namilen.’* Psa 109.8
21-22 “Imaienan, ivoi ke alateg ideh tegǝm vi vanuan sua len gidat dattosǝŋavur pisan esua. Avan enan tevi vanuan sua toyar mai gidat akis nǝboŋ aYesu totah mai gidato, tub̃at len nǝboŋ aJon tobaptais hǝn aYesu* Mat 3.16; Mak 1.9; Luk 3.21 van vǝbar aGot tolav kuvi dan gidato. Hum gidato, avan enan eris aYesu tomaur tǝtas ale timasb̃on mai gidato hǝn datb̃ikel ur na-le-mǝhat-an enan san dan nǝmatan.”
23 Ŋa nǝboŋ aPita tokel naten tonoŋ, lulekis hǝn naulum̃an eru. Esua nahǝsan aJosef lotokisi hǝn aParsappas (lokisi hǝn aJustus am), togon nahǝsan aMattias. 24 Beti lusor mai aGot ke, “Nasub̃, gaiug m̃au golǝboi nǝlon nǝvanuan p̃isi. Gigol p̃arp̃ar hǝn tesua len gǝlar egai gototabtabuh lan tia 25 hǝn b̃ilav namilen aJutas hǝn nauman san mai nauman sihai pispisul. AJutas ipair dani vǝsab.”
26 Ale lubar hǝn nǝvat hǝn lǝb̃isab̃ ase len gǝlaru. Lusab̃ aMattias ale ib̃on mai ahai pispisul sǝŋavur pisan esua.

*1:1: Len nasoruan ta Kris namilen aTeofilus evi nabubur siGot.

*1:1: Luk 1.1-4

*1:4: Luk 24.49

*1:5: Mat 3.11; Mak 1.8; Luk 3.16; Jon 1.33

*1:8: Mat 28.19; Mak 16.15; Luk 24.47-48

*1:9: Mak 16.19; Luk 24.50-51

*1:13: Mat 10.2-4; Mak 3.16-19; Luk 6.14-16

*1:16: Psa 41.9

1:19: Hǝn naves 18-19, Mat 27.3-8

*1:20: Psa 69.25

*1:20: Psa 109.8

*1:21-22: Mat 3.16; Mak 1.9; Luk 3.21