2 Pita
Nalob̃ulat napisulan na-vǝha-ru-an aPita totosi
Ase itos nalob̃ulat napisulan egai?
APita tovi ahai susur siYesu, gai itosi.
Itos nalob̃ulat napisulan egai hǝn nǝsa?
APita itosi hǝn b̃ikel nalǝlǝgauan mai alat siYesu ke salesǝsǝloŋ husur ahai p̃usan gǝgǝras gail.
Itos nalob̃ulat napisulan m̃os ase?
APita itosi m̃os alat siYesu len naut p̃isi.
Itos nalob̃ulat napisulan egai ŋais?
Itosi pǝpadaŋ hǝn nasihau A.D. 67.
1) Na-ke-ivoi-an (1.1-2)
2) Len nǝdaŋan kavkav sam̃ mǝtesum̃an aKristo len nab̃oruan san. Ahai p̃usan gǝgǝras gail dereh litaltal hǝn gamit hǝn mǝtb̃igol nǝsa tosa. Samtehusur galito, aGot dereh tigol limasig (1.3–2.22)
3) Mitidaŋ hǝn mǝtb̃ikad nab̃oruan siGot, husur Nasub̃ aYesu dereh tetǝlmam hǝn b̃epǝpehun navoian dan nǝsaan. Len nǝboŋ enan, aGot dereh tigol navile a pan egai timasig. Ale dereh tikad nǝmav b̃iveveu mai navile a pan b̃iveveu, naut alat lotonor ŋai lǝb̃elǝboi lǝb̃itoh lan (3.1-13)
4) Nǝ-maris-kotovi-an mai nǝ-sal-suhi-an (3.14-18)
1
Na-ke-ivoi-an
Ginau, aSimeon* Natosian galevis ta sutuai len nasoruan ta Kris ike aSimon, be isob̃ur luke aSimeon husur nasoruan Ipru Pita notovi naslev, ahai pispisul siYesu Kristo, ginau nutos nalob̃ulat napisulan egai. Nutosi van hǝn gamit mǝttokad nakondǝlomian top̃itoṽ hǝn nakondǝlomian namttokade. Len nanoran siGot sidato, mai aYesu Kristo tolav kuv gidat dan nǝsaan sidato, datukad nadǝlomian enan. Nous aGot hǝn b̃ilav mai gamito navoian toviol kǝmas hǝni, nousi hǝn natǝm̃at b̃ipat len nǝlomito. Len nalǝboian samit len aGot mai aYesu Kristo, aMasta sidato, nous aGot hǝn b̃ilav tabtab hǝn gǝlar p̃isi mai gamito.
Nab̃oruan samit timasgǝm sum̃an seKristo
Len nǝdaŋan aGot tokade husur tovi Got, ilav natit p̃isi dattom̃idol hǝni, hǝn datb̃ikad nab̃oruan siGot len nǝmauran sidato. Datolǝboi datb̃ikade husur datolǝboi atenan tokis gidato len nǝyalyalan mai nab̃oruan san tovoi buni. Len natgalenan, eviol mai gidato hǝn na-kel-gati-an lototibau masuṽ lotoyalyal. Igol tomaienan hǝn ke len natgalenan mǝtolǝboi mǝtb̃itah maii len nab̃oruan siGot ale gam yav dan nab̃iŋalan gail hǝn navile a pan, nalǝŋonian gail lotomǝdas nǝlon nǝvanuan gail. Husur enan, len nǝdaŋan kavkav samito, mǝtehisi hǝn mǝtb̃ikad na-voi-buni-an hǝn mǝtb̃esuhud hǝni mai nadǝlomian samito. Mǝtehisi hǝn mǝtb̃ikad nalǝboian hǝn mǝtb̃esuhud hǝni mai na-voi-buni-an samito. Mǝtehisi hǝn mǝtb̃ikad na-tǝgau-gati-an hǝn nǝlomit gabag hǝn mǝtb̃esuhud hǝni mai nalǝboian. Mǝtehisi hǝn mǝtb̃ikad nǝ-daŋ-b̃uri-an b̃ebǝlav hǝn mǝtb̃esuhud hǝni mai na-tǝgau-gati-an hǝn nǝlomit gabag. Mǝtehisi hǝn mǝtb̃ikad nab̃oruan siGot hǝn mǝtb̃esuhud hǝni mai nǝ-daŋ-b̃uri-an b̃ebǝlav. Mǝtehisi hǝn mǝtb̃elǝmas alat siYesu, mitivoi hǝn galito hum lotovi bathudud samito hǝn mǝtb̃esuhud hǝni mai nab̃oruan siGot mǝttokade. Ale mǝtehisi hǝn mǝtb̃ikad na-lǝmas-buni-an hǝn mǝtb̃esuhud hǝni mai nalǝmasian mǝttokade van hǝn alat siYesu. Len naut egai, gǝb̃ikad na-lǝmas-buni-an, namilen ke golǝmas bun nǝvanuan tile, gǝsǝnau gaiug be gunau nǝsa b̃evi tarhǝt san. Natgalenan lǝb̃itov tabtab len nǝmauran samito maienan, igol asike mǝtutoh kǝmas be dereh mitiṽan len nalǝboian len aMasta sidato, aYesu Kristo. Avil avan ideh asike b̃ikad natgalenan len nǝmauran san, namǝtan ib̃anub̃anw, egǝm vi metb̃esw. Nǝlon iboŋboŋ hǝni ke aGot torub̃at nǝsaan san gail ta m̃o tia. 10 Imagenan bathudud nadǝlomian, len nǝmauran samito, mitidaŋ hǝn mǝtb̃eṽusan sǝhoti ke aGot tokis gamito, tolekis hǝn gamito. Husur mǝtb̃igol maien hǝni asike mǝtuteh len nǝsaan boŋ ideh. 11 Beti aGot dereh tidam̃, tehǝhaṽur hǝn mǝtb̃eb̃is len na-toh-vi-sutuai-an pipihabǝlan Nasub̃ sidato, aYesu Kristo, tolav kuv gidat dan nǝsaan sidato.
Sǝsǝloŋ husur nasoruan siGot
12 Imaienan, akis nigol mitinau tǝlmam husur natgalenan, naut kǝmas mǝtolǝboi gail tia, naut kǝmas mǝtoil gǝgat len nakitinan mǝttokade tia. 13 Nǝboŋ nǝb̃ikad nǝmauran len nibegw sal, nunau ke inor hǝn nǝb̃eliv tǝlmam hǝn nǝnauan samito van hǝn natgalenan. 14 Husur nolǝboii ke asike idareh nimat hum Nasub̃ sidato, aYesu Kristo tosor vǝhoti mai ginau. 15 Ŋa dereh nehisi hǝn nǝb̃igol mǝtb̃inau gat natgalenan. Len nǝboŋ lotohusur nǝmatan sagw, nuke mitinau gat gail sal tebǝlav.
16 Nǝboŋ namttosor husur nǝdaŋan mai natǝlmaman siMasta sidato, aYesu Kristo, namtsahusur nǝb̃ol gǝgǝras avan ideh tob̃ol hǝni len namitisau san. Ao, ginamit boh namtoris nǝyalyalan san hǝn namǝtanamit sǝb̃onamito. 17-18 Nǝboŋ namttotoh maii len naṽehuh siGot, aGot Tata eriŋ nǝyalyalan tovi mǝhat lan, isal suhi. Ale nadolon aGot toyalyal mǝhat masuṽ ike, “ANatugw notolǝmas buni bogai; nohǝhaṽur masuṽ hǝni!” Ginamit m̃au namtosǝsǝloŋ hǝn nadoldol enan togǝm len nǝmav.* Mat 17.1-5; Mak 9.2-7; Luk 9.28-35
19 Datukad nǝsa namttorisi, namttosǝsǝloŋ hǝni; datukad nǝsa ahai kelkel ur lototosi, ale datolǝboi datb̃eil gǝgat len gǝlar p̃isi. Gamit m̃au mǝtesǝsǝloŋ husur nǝsa lototosi hun tovi nam̃ial tom̃ial len nǝmargobut van vǝbar nǝmav b̃epitau ale nam̃oso lalan (tovi aKristo) b̃evisi len nǝlomito. 20 Mitimaslǝboi nategai ke: sǝkad na-pǝhav-utaut-an ideh len natosian siGot togǝm len ahai kelkel ur sǝb̃on. Len nasoruan ta Kris elǝboi b̃ikad namilen sual am toke, Mitimaslǝboi nategai: nǝboŋ avan ideh b̃eṽuruŋ na-pǝhav-utaut-an sihai kelkel ur gail len natosian salito, ale b̃isor vǝsvǝsaii len nǝnauan san sǝb̃on, gai sagol savoi. 21 Husur na-pǝhav-utaut-an ideh sǝkad nǝkadun len nalǝŋonian sinǝvanuan, ao, evi aNunun aGot towol hǝn nǝvanuan gail hǝn aGot b̃isor len nabuŋolito.

*1:1: Natosian galevis ta sutuai len nasoruan ta Kris ike aSimon, be isob̃ur luke aSimeon husur nasoruan Ipru

1:7: Len naut egai, gǝb̃ikad na-lǝmas-buni-an, namilen ke golǝmas bun nǝvanuan tile, gǝsǝnau gaiug be gunau nǝsa b̃evi tarhǝt san.

*1:17-18: Mat 17.1-5; Mak 9.2-7; Luk 9.28-35

1:20: Len nasoruan ta Kris elǝboi b̃ikad namilen sual am toke, Mitimaslǝboi nategai: nǝboŋ avan ideh b̃eṽuruŋ na-pǝhav-utaut-an sihai kelkel ur gail len natosian salito, ale b̃isor vǝsvǝsaii len nǝnauan san sǝb̃on, gai sagol savoi.